Askaridiaas

Askaridiaasi e solgetõve põhjustab ümaruss inimesesolge Ascaris lumbricoides

Haigustekitaja on levinud üle maailma, esinedes nii mõõduka kui ka sooja kliimaga aladel, ka Eestis. Inimesesolkmega on nakatunud umbes 25% maailma rahvastikust. Askaridiaasi sureb aastas umbes 20 000 inimest. 

Eestis on askaridiaas üks levinumaid helmintiaase. 1957–1966. a esines Eestis 165 818 askaridiaasi haigusjuhtu. 1967–1976. a registreeriti 34 872 haigusjuhtu, neist kõige rohkem diagnoositi solgetõbe Põlvamaal (1065 haigusjuhtu). Aastail 1977–1986 esines 7450 haigusjuhtu ja kõige enam diagnoositi askaridiaasi Võrumaal (609 haigusjuhtu). Aastatel 1987–1996 esines 4724 haigusjuhtu ja kõige rohkem diagnoositi askaridiaasi Valgamaal (320 haigusjuhtu). 2000. a esines Eestis 509 askaridiaasi juhtu ning 2001. a 518 haigusjuhtu. Sagedamini põevad tõbe alla 10aastased lapsed.

Nakatumine toimub suu kaudu haigustekitajate munadega saastunud aedviljade, marjade ja muude toiduainete tarbimisel. Samuti saastunud vee joomisel ja mustade käte vahendusel. Enesenakatamine ei ole võimalik. Nakkusallikaks on roojaga ussimune eritavad inimesed.

Peiteaeg kestab 2–3 päeva. 

Haige inimene ei ole suhtlemisel nakkusohtlik. 70 päeva pärast nakatumist on nakatunud inimese roojas avastatavad solkmemunad. Suguküps solge elab inimese organismis umbes ühe aasta.

Immuunsust pärast haiguse põdemist ei teki.

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 14:19