Alkhumra hemorraagiline palavik

Alkhumra hemorraagiline palavik
Alkhumra hemorraagiline palavik on hemorraagiline viirushaigus, mis esineb peamiselt Saudi Araabias, kus võivad nakatuda ka Eesti turistid.

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on flaviviiruste perekonda kuuluv Alkhumra viirus, mis avastati 1994. a. Viirus on sarnane Kyasanuri metsahaiguse viirusega.

Nakkusallikas
Viirusekandjad on lambad, kitsed ja kaamelid, kellega kokku puutudes on nakatumise oht.

Haigustekitajate levimine
Inimesed võivad nakatuda järgnevatel juhtudel:
a) viirusi kannavad nakkusallikaks olevatelt loomadelt inimestele üle puugid hammustuse teel,
b) nakatunud looma vere sattumisel nahahaava (loomade tapmisel),
c) pastöriseerimata või keetmata lamba-, kitse- või kaamelipiima joomisel.
Viirus ei levi inimeselt inimesele.

Peiteaeg
Inkubatsiooniperioodi pikkus on 3–8 päeva.

Haigusnähud
Haigusnähud sarnanevad gripitaoliste nakkuste haigusnähtudele: esineb palavik, peavalu, lihase- ja liigesevalu, oksendamine, isutus ning kujuneb välja hepatiit ehk maksapõletik või entsefaliit ehk ajupõletik. 55 protsendil haigetest tekivad verejooksud või verevalumid. Haigus võib lõppeda surmaga 25 protsendil juhtudest. Haigus võib kulgeda ka haigusnähtudeta või kerges vormis. Haiguse laboratoorsel diagnoosimisel võivad seroloogilised testid anda ristreaktsioone muude flaviviirustega.

Ennetamine
Nakatumise ennetusmeetmed on järgnevad:
a) puugihammustuste vältimine,
b) kokkupuute vältimine loomaverega ja
c) pastöriseerimata või keetmata lamba-, kitse- või kaamelipiima joomisest hoidumine või toorpiimast valmistatud toodete mittesöömine.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 27 juuli 2017 14:47