Aafrika trüpanosomiaas

Inimese Aafrika trüpanosomiaas ehk unetõbi on levinud Sahaara-taguse Aafrika troopilise piirkonna maades – Angoolas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Kongo Vabariigis, Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Tšaadis, Ugandas, Tansaanias, Malawis ja Zambias.

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on algloom Trypanosoma brucei gambiense või Trypanosoma brucei rhodesiense.

Nakkusallikas
Trypanosoma brucei gambiense nakkusallikaks on haige inimene ja Trypanosoma brucei rhodesiense nakkusallikaks on koduveised, võsasokud ja antiloobid.

Levimine
Haigustekitajaid kannavad loomalt inimesele või haigelt tervele inimesele üle tsetsekärbsed (Glossina). Tsetsekärbes ründab inimesi päevavalges ja hammustab ka läbi riiete. Haigustekitajaid võib üle kanda ka doonoriverega.

Peiteperiood 
Peiteperioodi pikkus T.b. gambiense nakkuse korral on mõni kuu kuni aasta ja T.b.rhodesiense nakkuse korral 1-3 nädalat.

Haigusnähud
Tsetsekärbse hammustuskohal tekib valulik sõlmeke, tõuseb palavik, tekib tugev peavalu ja unetus ning nahalööve, lümfisõlmed suurenevad ja on valulikud. Haiguse hilises staadiumis tungivad haigustekitajad kesknärvisüsteemi, mille kahjustuse tagajärjel tekivad koordinatsiooni-, taju- ja psüühikahäired ning unisus, tahtmatud liigutused ja südamekahjustus. Ravita juhtudel lõpeb haigus surmaga.

Ennetamine
Nakatumise ennetamiseks on oluline tsetsekärbse hammustuste vältimine. 

 

 

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 7 juuni 2017 13:45