A-viirushepatiit

A-hepatiit on A-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik (kollatõbi).

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel nakatub maailmas A-viirushepatiiti aastas 1,4 miljonit inimest, kõige enam puuduliku hügieeniga arengumaades.
Arenenud maadesse tuuakse A-viirushepatiit sisse peamiselt reisijate poolt. Seoses narkomaania ulatusliku levikuga, nakatuvad A-viirushepatiiti üha sagedamini süstivad narkomaanid.

A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on olnud madal ning enamik haigusjuhtudest on sisse toodud reisijate poolt.

Haigustekitaja
A-hepatiidi viirus on pikornaviiruste perekonda kuuluv RNA-viirus, mis avastati 1973. aastal.
A-hepatiidi viirusel on kuus genotüüpi (I-VI).
I, II ja III genotüübil on alltüübid A ja B, mis on inimpatogeensed.
I genotüüp on levinud kogu maailmas, alltüüp I A on levinud Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Alltüüp IIIA on levinud Kesk-Aasias.

A-hepatiidi viirus on püsiv viirus, mis säilib mitu päeva toiduainetes ja soolvees. Viirus hävib kuumutamisel ≥85⁰C juures ühe minutiga ning vee kloreerimisel. Viirus säilitab eluvõime külmas.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on A-viirushepatiiti põdev inimene. Erandina võib inimene nakkuse saada ahvidelt. Haigustekitajate kontsentratsioon on kõrge nakatunud inimese roojas (st. inimene on nakatamisohtlik) kaks-kolm nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning langeb ühe-kahe nädala jooksul pärast haigusnähtude tekkimist.

Levimine
A-hepatiidi viirused levivad

  1. fekaal-oraalsel teel e nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt, pindadele, esemetele, suhu jm,
  2. saastunud toidu ja veega,
  3. doonorivere ja veretoodetega,
  4. sugulisel teel meestega seksivate meeste seas,
  5. ühiskasutuses olevate süstaldega.

A-viirushepatiiti nakatumise riskirühma kuuluvad:

  • lastega suhtlevad isikud (lasteaia ja kooliõpetajad);
  • A-viirushepatiidi levikuga maades reisivad isikud,
  • süstivad narkomaanid;
  • meestega seksivad mehed;
  • haige pereliikmed või hooldajad;
  • koe- ja elunditransplantaatide retsipiendid;
  • vere hüübimishäiretega inimesed;
  • kroonilisi maksahaigusi põdevad inimesed;
  • kanalisatsiooni ja heitvee seadmete töötajad;
  • kodutud inimesed,
  • A-hepatiidi endeemilise ja epideemilise levikuga maadest pärit pagulastega tegelevad isikud.

Puhangud võivad tekitada nakatunud või haigestunud toidukäitlejate poolt saastatud kondiitritoodete ning teiste kuumutamist mittevajavate toiduainete söömine.

Inkubatsiooniperiood
Aeg nakatumisest kuni esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kestab 15-50 päeva, keskmiselt 28-30 päeva.

Haigusnähud
A-viirushepatiit e kollatõbi kulgeb alla kuue aasta vanustel lastel 70 protsendi sagedusega haigusnähtudeta vormis.  Noorukitel ja täiskasvanutel kulgeb haigus ≥70% juhtudest haigusnähtudega vormis.

Äge A-viirushepatiit ei lähe üle kroonilisse haigusvormi. Kollasuse-eelne faas kestab keskmiselt 5-7 päeva ja lõpeb kollasuse tekkega. Haigel esineb palavik, nõrkus, isutus, lihas- ja liigesvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu.

Kollatõvele viitab tume, kollakas-pruun uriin. Paari päeva pärast muutuvad haige nahk, limakestad ja silmavalged kollaseks.
Haige on nakatamisohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel-teisel nädalal.
Õigeaegselt ravitud haige paraneb paari kuuga ilma tüsistusteta. 10-15 protsendil haigetest võivad haigusnähud püsida või taas tekkida kuue kuu jooksul.

A-viirushepatiidi läbipõdemise järgselt kujuneb inimesel eluaegne immuunsus.

Ennetamine
A-viirushepatiidi ennetamiseks tuleb täita järgmisi ohutus- ja hügieeninõudeid:

  • pärast tualetis käimist pesta käed vee ja seebiga või käed desinfitseerida,
  • pesta käed enne toiduvalmistamist ja söömist,
  • puu- ja köögiviljad pesta jooksva vee all,
  • pärast haige hooldamist pesta või desinfitseerida käed,
  • keelduda ühiskasutatavate süstale-nõelte kasutamist,
  • vältida seksuaalsuhteid hepatiidikahtlase isikuga.

Reisidel vältige teadmata puhtusega vee ja jäätükikestega jookide joomist. ärge sööge pooltooreid koorikloomi ning pesemata, küpsemata/keetmata või koorimata puuvilju või aedvilju.

Vaktsineerimine
A-viirushepatiiti nakatumise vältimiseks vaktsineeritakse eelkõige riskirühma kuuluvaid inimesi ning haiguspuhangute korral kontaktseid isikuid. Vaktsiini kahe annuse manustamise järgselt püsib immuunsus täiskasvanutel ≥25 aastat ja lastel ≥14-20 aastat.

Juhul kui inimene on lähedalt kokku puutunud A-hepatiidi haigega (pereliikmed, põetajad, hooldajad jm), söönud või puutunud haigestunud inimesega sama toitu, tarvitanud ühiseid narkootikume või olnud haigega hiljuti seksuaalsuhtes, on soovitatav teda vaktsineerida A-hepatiidi vaktsiini ühe annusega nii kiiresti kui võimalik, mitte hiljem kui kaks nädalat pärast tõenäolist viirustega kokku puutumist.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 18 mai 2017 17:17