RS-viirus e Respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus

Haigustekitaja
Haigustekitajaks on respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV), millel on kaks – A ja B – alatüüpi.
Viirus säilib saastunud pindadel mitu tundi, kätel lühemat aega.

Nakkusallikas
Nakkusallikaks on RSV-nakkust põdev inimene. Nakatunu levitab viirust 3 kuni 8 päeva, immuunpuudulikkusega haige kuni neli nädalat.

Haigustekitaja levik
RS-viirused levivad a) piisk-õhknakkuse teel köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, b) kokkupuutel köhapiiskadega või ninaeritisega saastunud pindadega või esemetega, c) haige lapse suudlemisel (ka põsele või näole). Viirused sisenevad organismi nina, silmade või suu kaudu. Perekonnas, lasteaias, koolis, töökollektiivis või vanurite hooldekodudes levivad RSviirused kiiresti ning nakatub vähemalt 50% haigega kokkupuutunud inimestest.

Peiteperiood
Peiteperioodi pikkus võib olla kuni 8 päeva.

Haigusnähud
RSV-nakkuse haigusnähud on sarnased muude gripitaoliste ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkustega.

Lastel tekib reeglina kõrge palavik, köha, aevastamine, nohu, neelupõletik (kurk on valus),hingamine on raskendatud, isutus. Haigus kestab üks-kaks nädalat. Raskematel juhtudel võib tekkida bronhiit ning 25-40%-l nakatunud lastest ja vanuritest bronhioliit või kopsupõletik.
Viirus võib soodustada keskkõrvapõletiku kujunemist.
Harvadel juhtudel tekib RSV-nakkuse tüsistusena bakteriaalne pneumoonia.

Täiskasvanul võib samuti tekkida kõrge palavik, köha, nohu, neelupõletik, peavalu, nõrkus; haiguse kestvus on keskmiselt viis päeva. Immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida bronhiit või kopsupõletik. RSV-haigusesse võib inimene nakatuda korduvalt.

RSV-nakkuse riskirühma kuuluvad:

  • enneaegsed imikud,
  • alla kahe aasta vanused krooniliste kopsu- ja südamehaigustega lapsed,
  • immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud,
  • 65 eluaastat ja vanemad  inimesed.

Ennetamine
RSV-nakkuse vältimiseks tuleb

  • pesta käsi sageli, eriti kui peres või kollektiivis on haigeid
  • vältida kokkupuudet köhivate, aevastavate või nohuste haigetega
  • köhimisel ja aevastamisel katta suu taskurätiku või varrukaga
  • puhastada ja desinfitseerida röga- ja süljepiiskadega saastunud pinnad, mänguasjad,uksekäepidemed jm esemed
  • mitte puudutada pesemata kätega nina, suud ja silmi
  • mitte viibida gripitaoliste haiguste leviku kõrgperioodil lapsega rahvarohketes kohtades
  • haige laps või täiskasvanu peab olema kodus.

 

 

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 15 jaanuar 2018 17:38