Rotaviirusenteriit on viiruslik soolenakkus, mille tekitajaks on rotaviirus. Haiguse esinemine on sageli sesoonne, domineerides talvel ja kevadel.
 Loe edasi

Bioterrorismi kartuses on hakatud maailmas pidama võimalikuks ka rõugete kui ohtliku nakkushaiguse levikut.

1967. aastal alustati kogu maailmas kampaaniat rõugete väljajuurimiseks. Viimane teadaolev inimrõugetesse haigestumise juht oli 1977. aastal Somaalias. 1980. aastal kuulutati rõugeviirus maailmas hävitatuks, v.a kahes teaduskeskuses - Moskvas ja Atlantas.

Eestis oli suurem rõugetesse haigestumine 1920. aastal, kui see haigus diagnoositi 435 inimesel. 1921. aastal oli haigestunuid 136, 1922. aastal 50. Seejärel hakkas rõugetesse haigestumine järsult langema. 1928. aastal diagnoositi rõuged kahel inimesel, 1937. aastal 4 inimesel. Sellest aastast alates rõugetesse haigestumist Eestis ametlikel andmetel ei esinenud.

Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal. Kuna vaktsiin annab kaitse kümneks aastaks, oleme kõik rõugetele vastuvõtlikud.
Rõugete vastu vaktsineerimisel tuleb arvestada sellega, et vaktsiin võib põhjustada tüsistusi, isegi surmaga lõppevaid.

Rõugete kohta loe pikemalt  CDC kodulehelt

Äkkeksanteemi (Exanthema subitum’i) ehk väikelaste roseooli (roosatähnsust) esineb kõikjal maailmas – kõige sagedamini 6-12 kuu vanustel väikelastel.
 Loe edasi