Ciguatera toidumürgitus

Ciguatera toidumürgistus (ingl. k. ciguatera food poisoning, CFP) on kliiniline sündroom, mida põhjustab cigua-toksiini sisaldavate kalade söömine. Cigua-toksiini sisaldavad kalad (makrell, papagoikala, barrakuda, kiviahven, punakas riffahven, huntmureen, kirurgkala, merikiisk jm) on levinud 35° põhja- ja 35° lõunalaiuse vahel peamiselt Kariibi meres, India ookeanis ja Vaikse ookeani saarte piirkonnas. Mürgistusjuhte on esinenud ka Bahamal, Tšiilis ja Kanadas ning Euroopas Kanaari saartel ja Madeiral.

Toksiin                                                                                                                                          
Cigua-toksiin on rasvas lahustuv, kuuma- ja happekindel neurotoksiin, mida moodustavad dinoflagellade (Gambierdiscus sugukond) hulka kuuluvad veeorganismid. Toksiin ei lagune kuuma ja külma toimel, see on lõhnatu ja maitsetu. Dinoflagelladest toitudes muutuvad kalad neurotoksiini kandjateks, kusjuures mürk koguneb eeskätt kala peasse, maksa ja suguelunditesse. Kalade ja kalatoitude valmistamisel ning söömisel satub cigua-toksiin toiduahelasse, põhjustades inimestel toidumürgistuse.

Levimine                                                                                                                                        
Inimene haigestub ülal nimetatud kaladest valmistatud toidu söömisel. Cigua-toksiin võib levida emalt lapsele rinnaga toitmisel; harva on esinenud levikut ka sugulisel teel.

Lõimetusperiood                                                                                                               
Inkubatsiooniperioodi kestvus on 2 kuni 48 tundi.

Haigusnähud                                                                                                                      
Mürgistusega inimesel tekivad närvisüsteemi, seedetrakti ja südame-veresoonkonna kahjustusnähud. Närvisüsteemi kahjustusnähud ilmuvad 2-48 tunni möödumisel. Iseloomulikuks haigusnähuks loetakse külm-allodüüniat (põletava valuaistingu tekkimine tavaliselt kahjutu külmaärrituse toimel). Kaasnevad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid, huulte, keele ja jäsemete paresteesia, metallimaitse suus, lihas- ja liigesvalu, nahasügelus, lihasnõrkus, hägune nägemine, vererõhu langus ja bradükardia. Haigusnähud püsivad mõne nädala, need võivad taas tekkida alkoholi joomisel, pähklite ja mittemürgiste kalade söömisel. Surmajuhte esineb harva.

Ennetamine                                                                                                                                  
Põhiline ennetusmeede on ülal nimetatud kalade mittesöömine troopilistes piirkondades. Kalatoidus sisalduv cigua-toksiin ei hävi kuumutamisel ja külmutamisel. Eeskätt on ohustatud nimetatud piirkondadesse suunduvad reisijad, keda peaks teavitama mürkkaladest, mürgi organismi sattumise võimalusest ja viisidest ning mürgistuse haigusnähtudest.                             
Ravi tuleb alustada hiljemalt 48-72 tundi pärast cigua-toksiini sisaldava kala söömist.

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 8 jaanuar 2018 09:32