Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

A
B
C
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
N
O
P
Q
R
S
T
Ü
V
Z
Nakkushaiguse nimetus: 

Ebola-viirusnakkus

Sissejuhatus: 

Ebola-viirused põhjustavad inimestel eluohtlikku Ebolaviirushaigust, mida varem tunti kui Ebola hemorraagilist palavikku. Ebola-viirus avastati 1976. a troopilistes vihmametsades Sudaanis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Ebola-nimelises külas jõe kaldal, mille järgi sai viirus oma nime). Alates 1976. aastast on Ebola-viirusnakkuse puhangud esinenud Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Gabonis, Elevandiluurannikul, Ugandas, Lõuna- Aafrikas, Guineas, Sierra Leones ja Libeerias. Ebolaviirusnakkuse puhangute korral on haigete suremus 25–90%, kõrgeimat suremust põhjustab Zaireebolaviirus.

Haigustekitaja: 

Ebola-viirused kuuluvad filoviiruste sugukonda koos Marburgi- ja Cueva-viirustega. Ebola-viirustel on viis liiki: Bundibugyo, Zairi, Restoni, Sudaani ja Tai metsa-ebolaviirused. Suuri puhanguid on Aafrikas põhjustanud ainult Bundibugyo, Zairi ja Sudaani-ebolaviirused. Ebola-viirused kuuluvad eriti ohtlike viiruste 4. ohurühma. Viirus säilib 4–30°C juures mitu päeva ning ei hävi külmas keskkonnas.

Ebola-viirus hävineb järgnevate tegurite mõjul:

  • 60°C juures 60 minutiga, keetmisel umbes 5 minutiga
  • desinfitseerimisel:
    • naatrium-hüpokloriti (NaOCl) 0,5% või mõne teise klooribaasilise vahendiga, milles vaba kloori sisaldus on 5000 ppm (näit. kaltsium hüpoklorit, klooramiin naatriumdikloroisotsüanuraadi dihüdraat jm)
    • 77 % (v/v ehk mahuprotsenti) ehk 70%-lise (w/w ehk massiprotsenti) etanooliga
    • 75%-lise (v/v) isopropanooliga
    • muu tõhusa desinfektsiooni vahendiga, nt peräädikhape , kloorheksidiin diglükonaat, glutaaraldehüüd, naatriumtrokloseen jne
    • gamma- (1,2-1,27 x 106 rad) või UV-kiirguse toimel
    • autoklaveerimisel
Nakkusallikas: 

Nakkusallikaks on ebola-viirusega nakatunud haiged ja surnud inimesed ning Aafrika riskipiirkondades haiged ja surnud loomad (nahkhiired, ahvid, antiloobid ja okassead).

Levimine: 

Aafrikas võivad inimesed nakatuda gorillade, šimpanside, reesusahvide, puuvilja-nahkhiirte, antiloopide ja okassigade verega ning muude kehavedelikega kokkupuutel või nende liha ja elundite söömisel.

Nakatumine võib toimuda kokkupuutel haige inimesega, sest viirused levivad haigelt inimeselt tervele mitmel viisil:

  • Haige inimese vere ja muude kehavedelike, näiteks sülje, uriini, väljaheidete, rinnapiimaga kokkupuutel. Kaitsmata seksuaalvahekorra teel võib viirus levida spermaga veel kuni 7 nädalat pärast haigusest tervenemist. 
  • Haigustekitaja satub organismi limaskestade, konjunktiivi või nahavigastuse kaudu (mikrotraumad).
  • Haige vere või eritistega saastunud pindade ja esemetega kokku puutel. 
  • Koolnu kehaga/elunditega kokkupuutel.

Haigeid ravivate ja hooldavate tervishoiutöötajate ning laboritöötajate nakatumise oht on suur.

Peiteperiood: 

Peiteperioodi pikkuseks on 2-21 päeva, keskmiselt 7-10 päeva.

Haigusnähud: 

Haigus algab kõrge palavikuga (38,5°C), lihasvalu, oksendamise, kõhulahtisuse, pea- ja kõhuvaluga. 5–6. haiguspäeval lisanduvad neelamishäired, konjunktiviit, ning 50%-l juhtudest esineb hemorraagilist sündroomi (ninaverejooks, igemete veritsemine, veriokse, veriroe, veritähnus või maakulopapulaarne lööve kerel). Ebola viirushaiguse puhangute korral on haigete suremus 25–90% .

Ennetamine: 

Spetsiifilist profülaktikat ehk vaktsiini ei ole.

Haigust saab ennetada järgnevate meetoditega:

  • Haige/haiguskahtlase isiku isoleerimine/hospitaliseerimine ja ravimine
  • Hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega
  • Hoiduda kokkupuutest metsloomadega Ebola leviku piirkonnas (sh nahkhiired, ahvid, sead,okassead, antiloobid jm)
  • Hoiduda kokkupuutest surnud inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega
  • Ohutusnõuete täitmine ja isikukaitsevahendite (sh kaitsekindad, kaitsekittel või kombinesoon, põll, respiraator, kaitseprillid, kaitsejalanõud) kasutamine haige/haiguskahtlase isikuga kokkupuutumisel
  • Haige eritistega saastunud esemete ja pindade desinfitseerimine pärast puhastamist
  • Haige/haiguskahtlase isikuga kokkupuutes olnud kontaktsete või nakkusohtliku (eritistega saastunud) materjaliga kokkupuutunud isikute jälgimine 21 päeva jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega/nakkusohtliku materjaliga (kehatemperatuuri mõõtmine 2 korda päevas)

Juhul kui jälgitaval isikul tõuseb palavik 38,5–39,0°C, tuleb kohe võtta ühendust arstiga ja mainida võimalikku nakatumisriski või oma viibimist riskipiirkonnas. Riskipiirkondades viibides võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti, vältida kätlemist, kallistamist ja suudlemist, pesta tihti käsi, tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima. Lisaks tuleks hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju ning hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest.