Määrus kehtestab nõuded suplusvee kvaliteedile, seirele, klassifitseerimisele ja hindamisele, profiilide koostamisele ning elanike teavitamisele.

Supluskoht - veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnevat maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt.

Suplusvesi - Suplusveeks nimetatakse aga supluskohana tähistatud veekogu vett, mis on suplejatele üheselt arusaadaval viisil tähistatud ja eraldatud, näiteks praktikas levinud veepinnal nähtavate poidega.

Suplushooaeg – Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini. Samas võib supluskoha valdaja avada suplushooaja varem enne esimest juunit ja lõpetada hiljem peale 31. augustit.  Ametliku suplushooaja kehtestamise eesmärgiks on, et oleks tagatud, vähemalt ametlikes supluskohtades, veekvaliteedi kontrollimine ja ranna hooldamine perioodil kui randadesse on oodata kõige rohkem suplejaid.

Supluskoha asutamine -  uue supluskoha rajamine.
Supluskoha asutamiseks peab supluskoha valdaja esitama kohalikule Terviseameti talitusele kirjaliku taotluse, koos suplusvee eelmiste hooaegade suplusvee seire andmetega vähemalt 2 kuud enne suplushooaja algust. Asutatav supluskoht peab vastama teenusstandardi  "Supluskoha asutamine" nõuetele.

Suplushooaja avamine – Olemasoleva ja nõuetele vastava supluskoha korrastamine ning suplusvee seire alustamine. Võimaldamaks supluskoha ohutut kasutamist, peab enne suplushooaja avamist supluskoht olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti tuleb alustada nõuetekohast suplusvee seiret. Lisainfot leiab  teenusstandardist "Suplushooaja avamine".

Avalikkuse teavitamine – supluskohas peab olema suplejatele nähtavas kohas info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta ning viited allikatele, kust on võimalik leida lisa infot. Terviseamet avalikustab oma koduleheküljel avalike supluskohtade nimekirja, lisaks annab infot ka suplusvee kvaliteedi kohta.

SUPLUSVEE SEIRE

Vee vastavust nõuetele määratakse kahe mikrobioloogilise näitaja ja visuaalse kontrolli alusel. Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse terve suplushooaja vältel maist augusti lõpuni kõigis avalikes kui ka mõnedes mitteametlikes supluskohtades. Selle aja jooksul võetakse vähemalt 4 suplusvee proovi.

Suplusvee kvaliteeti hinnatakse kahe mikrobioloogilise indikaatornäitaja alusel:  soole enterokkkide ja  Escherichia Coli (ehk E.coli) bakterite esinemise hulga alusel.

Suplusvee reostus - Vastavalt määrusele mõistetakse reostuse all nende kahe bakteri kehtestatud piirarvu ületamist (kasvõi 10 võrra) või mõne muu aine või jäätmete esinemist, mis võivad mõjutada suplusvee kvaliteeti.

Suplusvee lühiajaline reostus – eelpool toodud mikrobioloogiliste näitajate piirväärtuste ületamine, kuid mis ei mõjuta suplusvee kvaliteeti kauem kui umbes 72 tundi (selline olukord võib tekkida peale tugeva (hoo-)vihma esinemist).

SUPLUSVEE KLASSIFITSEERIMINE

Hiljemalt 2015. aasta suplushooaja lõpuks peavad kõik ametlikud supluskohad olema klassifitseeritud nelja kvaliteediklassi: „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“.

Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seire andmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist (määratud soole enterokokid ja E.coli bakterid), mis on võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul. Proovide väärtustest arvutatakse vastavalt määruses toodud valemile protsentiilid, mille alusel määratakse suplusveele vastav klass.

Suplusvee klassifitseerimine toimub igal sügisel, peale suplushooaja lõppu.

Rahvusvahelised viited:
 WHO Guidlines for recreational waters
 Blue Flag  
 Suplusvee direktiiv 2006/7/EC