Suplusvesi

Terviseamet soovitab enne rannamõnude nautimist pöörata tähelepanu, millised on ametlikud supluskohad, sest nende kohta on olemas veekvaliteedi andmed, need on hooldatud ja korrastatud ning nende üle teostatakse järelevalvet. Osades mitteametlikes kohtades võetakse samuti veeproove, kuid nende kohtade üle järelevalvet ei teostata.

Avalike ja muude supluskohtade vee kvaliteet
Tutvumiseks supluskohtade vee kvaliteediga tee vastav valik rippmenüüst.

Avalikud supluskohad
Avalikud supluskohad kaardil (Vali kaardikihid ja seejärel märgi "seirepunktid".) Toetab Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Küsige lisa kohalikult omavalitsuselt

Suplusvee kvaliteedi ning muu info saamiseks või ettepanekute tegemiseks supelranna/supluskoha kohta võib pöörduda supelranna/supluskoha omaniku või valdaja poole (tavaliselt on selleks kohalik omavalitsus).

Ametlikes supluskohtades on supluskoha omanik kohustatud tagama supelranna/supluskoha heakorra ning tegema pidevalt veeanalüüse.

Lemmikloomad avalikes supluskohtades

Lemmikloomad avalikes supelrandades võivad kujutada kaaskodanikele ohtu ning seetõttu on mitmel pool Eestis koerte ning kasside ujutamine avalikes supluskohtades keelatud. Reeglid lemmikloomade pidamiseks avalikes supluskohtades kehtestab kohalik omavalitsus.
Tutvu kehtestatud reeglitega suuremates linnades: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva.

Jälgige ka ise vee puhtust

Vee puhtust on võimalik määrata ka vaatluse abil – puhtuses on põhjust kahelda, kui vees on näha hulk mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga, lähedal on võimalikke reostusallikad – kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jne.

Sinivetikate oht

Soojal suvel tuulevaikse ilmaga võib vees esineda sinivetikate e. tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsenguid. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või oma elutegevuse jooksul mürkaineid – tsüanotoksiine. Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sinivetikaterohke veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu.

Seetõttu ei tohiks mürgituse vältimiseks  ujuda vees, kus esineb sinivetikaid, ega tarvitada joogiks, söögi tegemiseks ning saunaveeks. Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda juhul, kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele, vett ei tohiks alla neelata samuti on mürke sisaldav vesi suureks ohuks koduloomadele.

Olenevalt inimese naha tundlikkusest võivad nahaärritusi peale sinivetikate põhjustada ka teised veetaimed ja vetikaliigid ning erinevad mikroorganismid.

Loe sinivetikate kohta lisaks 
Vaata ka UV- indeksit

Kindlasti peaks vältima suplemist, kui esineb lahtiseid haavu, seda ka siis, kui analüüsid vastavad normidele, sest haavade kaudu võib kergesti nakatuda.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 25 juuni 2015 11:49