Veevärkide riskihinnangud

 Alates 2017. aasta oktoobrist on joogiveekäitlejatel võimalus kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada. Muudatus puudutab enam kui 1300 Eestis tegutsevat veevärki. Kui senini pidid vee-ettevõtted, majutusettevõtted ja turismitalud kontrollima regulaarselt kõiki nõutud veekvaliteedi näitajaid, siis muudatusega tekib võimalus koostada joogivee ohutuse tagamiseks riskihinnang, mis võimaldab edaspidi määrata joogivees vaid riskihinnangu tulemusena valitud näitajaid. Riskihinnangu koostamine on vee-ettevõtjatele vabatahtlik. Kui ettevõte riskihinnangut ei koosta, siis tuleb jätkuvalt määrata joogivees kõik nõutud näitajad nagu ka kehtiva korra kohaselt. Riskihinnang käsitleb võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti.  

Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr.82 27.10.2017 kehtima hakanud redaktsiooni §91 on joogiveekäitlejatel õigus viia läbi oma veevärgi riskihindamine.
Riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EVS-EN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised.“

Riskihinnang peab koosnema vähemalt järgmistest osadest:
 1) joogivee veevarustussüsteemi kirjeldus;
 2) joogivee veevarustussüsteemi võimalike ohtude ja ohtlike sündmuste kindlakstegemine;
 3) joogivee veevarustussüsteemi riskide hindamine;
 4) joogivee veevarustussüsteemi riskide ohjamine;
 5) riskide haldamise tõendamine;
 6) joogivee kvaliteedinäitajate määramise või määramata jätmise alused ja põhjendused.

Riskihindamise käigus §91 järgi paragrahvi lõike 6 punkti 4 alusel võib analüüsitavate näitajate nimekirja muutmisel arvesse võtta ka joogiveeallikate seire tulemusi. 
Kuna joogiveekäitlejatel ei ole tihti andmeid põhjaveekogumite veekvaliteedi osas, siis on Terviseamet koostanud Keskkonnaangentuurilt saadud seire andmete põhjal (Lisa 1) põhjaveekogumite ülevaated. Nimetatud ülevaateid on võimalik kasutada juhul kui joogiveekäitleja saab oma vee nendest põhjaveekogumitest. Põhjaveekogumite nimekiri on leitav Keskkonnaministri 29.12.2009 määrusest nr.75 (https://www.riigiteataja.ee/akt/112072016002)

Ülevaadetes on toodud välja näitajad mida suure tõenäosusega ei saa nimetatud põhjaveekogumite vees olla kõrgemas kontsentratsioonis kui seda ühisveevärgi joogivees lubatud on. Väljatoodud näitajad on jaotatud kaheks:
1.Näitajad mille piirnormi ületamise risk põhjavees on olematu (teostatud on rohkem kui 100 analüüsi ning joogiveele kehtestatud nõuetele vastab rohkem kui 95% analüüsidest)*
2. Näitajad mille piirnormi ületamise risk on ebatõenäoline, kuid vajab täiendavat analüüsimist (teostatud on 5- 100 analüüsi) ning joogiveele kehtestatud nõuetele vastab rohkem kui 95% analüüsidest)*

*Juhul kui näitaja saab veevõrgus negatiivses suunas muutuda, siis ei saa riskihinnangus põhjaveeandmetele tugineda ning tuleb lähtuda veevärgivee kvaliteediandmetest.

Veekäitlejatel saavad neid tulemusi arvesse võtta oma veevärgi riskihinnangu koostamisel, KUID lõpliku otsuse näitajate määramata jätmise/täiendava analüüsimise vajaduse osas teeb Terviseameti piirkondlik talitus juhtumipõhiselt riskihinnangu läbivaatamisel.
Nõuded riskihinnangule on toodud määruse nr.82 §91. Riskihinnangu koostamine on vabatahtlik ning veekäitleja võib soovi korral jätkata vee analüüsimist määrusega ettenähtud ulatuses, samuti võib riskihinnangu tulemusena Terviseameti piirkondlik talitus nõuda määruse nr82. §§91 lõike 5 alusel täiendavaid analüüse.
 
Põhjaveekogumite ülevaated on informatiivse eesmärgiga ning võimalike vastuolude korral lähtutakse algandmetest ning seadusandlusest.
Küsimuste või tähelepanekutega seoses põhjaveekogumite ülevaadetega saate pöörduda knut.tamm|ä|terviseamet.ee



Ülevaated:

Kambriumi-Vendi Gdovi (Cm-V2gd) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 1); 
Kambriumi-Vendi Voronka (Cm-V2vr) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 2);
Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 3).

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane – põhjaveekogum number 4);
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida – põhjaveekogum number 5).
 

Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru – põhjaveekogum number 6);
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi – põhjaveekogum number 7);
Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum (S-O_Hiiu – põhjaveekogum number 8);
Siluri Saaremaa põhjaveekogum (S_Saaremaa – põhjaveekogum number 9);
Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju – põhjaveekogum number 10);
Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu – põhjaveekogum number 11);
Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (S-O_Parnu – põhjaveekogum number 12);
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_I – põhjaveekogum number 13);
Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (S-O_PandivereL – põhjaveekogum number 14);
Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_PandivereI – põhjaveekogum number 15);
Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum (S-O_AdavereP – põhjaveekogum number 16);
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Lääne-Eesti vesikond – põhjaveekogum number 17);
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond – põhjaveekogum number 18).
 

Kesk-Alam-Devoni Ruhnu põhjaveekogum (D2-1_Ruhnu – põhjaveekogum number 19);
Kesk-Alam-Devoni Kihnu põhjaveekogum (D2-1_Kihnu – põhjaveekogum number 20);
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D2-1_L – põhjaveekogum number 21);
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2-1_I – põhjaveekogum number 22);
Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D2_L – põhjaveekogum number 23);
Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2_I – põhjaveekogum number 24);
Kesk-Devoni põhjaveekogum Koiva vesikonnas (D2_K – põhjaveekogum number 25);
Ülem-Devoni põhjaveekogum (D3 – põhjaveekogum number 26).


 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (Q_Vasav – põhjaveekogum number 27);
 Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum (Q_Meltsiv – põhjaveekogum number 28);
 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum (Q_Manniku-Pelguranna – põhjaveekogum number 29);
 Kvaternaari Kuusalu põhjaveekogum (Q_Kuusalu – põhjaveekogum number 30);
 Kvaternaari Prangli põhjaveekogum (Q_Prangli – põhjaveekogum number 31);
 Kvaternaari Sadala põhjaveekogum (Q_Sadala – põhjaveekogum number 32);
 Kvaternaari Laiuse põhjaveekogum (Q_Laiuse – põhjaveekogum number 33);
 Kvaternaari Saadjärve põhjaveekogum (Q_Saadjarve – põhjaveekogum number 34);
 Kvaternaari Elva põhjaveekogum (Q_Elva – põhjaveekogum number 35);  Kvaternaari Otepää põhjaveekogum (Q_Otepaa – põhjaveekogum number 36);
 Kvaternaari Piigaste-Kanepi põhjaveekogum (Q_Piigaste-Kanepi – põhjaveekogum number 37);
 Kvaternaari Võru põhjaveekogum (Q_Voru – põhjaveekogum number 38);
 Kvaternaari Ruusmäe-Krabi põhjaveekogum (Q_Ruusmae-Krabi – põhjaveekogum number 39).

 Algandmete tabel

 
Viimati uuendatud:  reede, 19 jaanuar 2018 13:32