Kui joogivesi tuleb kaevust

Erinevad kaevud
Mitmetes maapiirkondades ja suvilarajoonides ning vahel ka linnalähipiirkondades ei varustata elanikke joogiveega ühtse veetrassi kaudu, vaid kasutusel on salvkaevud ehk šahtkaevud või puurkaevud (kokku saab eraveevärkidest vett ca 15% Eesti elanikkonnast).
Salvkaeve esineb kõikjal üle Eesti, kus pinnakatte setete veeandvus on piisav nende rajamiseks. Need kaevud pärinevad põhiliselt eelmise sajandi algus- ja keskperioodist. Viimastel aastatel on hakatud rohkem rajama puurkaeve.
Salv- ehk šahtkaevu läbimõõt on tavaliselt 1 meeter, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja need kaevud ammutavad maapinnaselähedast põhjavett (kvaternaari veekompleks). (Lõuna-Eestis kohtab ka 20-meetriseid ja sügavamaid salvkaeve.)
Kuigi  kasutuses olevaid salvkaevusid pole Eestis enam palju, leidub siiski piirkondi kus neist pärineb kogu tarbitav vesi. Et kaevuvesi oleks puhas peab kaevu tehniline seisukord olema korras, sest vastasel juhul reostub vesi väliskeskkonnast tuleneva saastega. Samamoodi peavad ka erapuurkaevud olema väliste tegurite eest kaitstud. Puurkaevud, kus vesi saadakse maasse puuritud või mehaaniliselt maasse taotud toru kaudu, mis on täiesti kinnine ega võimalda reostusel tungida maapinnast torru ja selle kaudu põhjaveekihtidesse, on üldjuhul paremini kaitstud kui salvkaevud. Nõuded kaevudele on leitavad keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43.

Mida teha, kui kaevuvesi saastub?
Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (seda on võimalik tuvastada tellides mikrobioloogilised laborianalüüsid), siis tuleb joomiseks ja kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta.
(Keemiliselt reostunud vee puhul keetmine ei aita ning on vajalik paigaldada sobivad filtrid.) Kaevusid võivad reostada suured üleujutused, kuid tihti piisab sellestki, kui vee võtmiseks kasutatakse erinevaid ämbreid või ei pesta ega desinfitseerita pidevalt kasutatavat ämbrit. Loomulikult peab sellise vee kasutamine olema lühiajaline, st reostusallikas tuleb välja selgitada, seejärel likvideerida ning kaev puhastada ja desinfitseerida.
Kaevude puhastamine ja desinfitseerimine on hea ette võtta suvisel kuivaperioodil.

Joogiveepuhastamiseks mõeldud biotsiidid kuuluvad biotsiidide tooteliiki 5. Kuna suurem osa joogivee puhastamiseks ettenähtud biotsiide on mõeldud kutsealaseks kasutamiseks, siis tuleks kaevude desinfitseerimiseks kohale kutsuda vastava valdkonna spetsialistid, sest biotsiidide valel kasutamisel võivad olla tõsised tagajärjed.
Puhastusprotsessi käigus tühjendatakse kõigepealt salvkaev täielikult, eemaldatakse ka muda ning kaevu põhja ning seintele sattunud/settinud esemed ja muu reostus ning seejärel kasutatakse selleks ettenähtud biotsiide (Biotsiidide kasutamisel on tähtis, et peetakse kinni biotsiidi kasutusjuhendist ning lähtutakse biotsiidi märgistusel olevatest teabest, ohu- ja hoiatuslausetest.).
 
Salvkaevu kasutamisel tuleb silmas pidada, et sageli vesi reostubki kaevus just seetõttu, et kaevu pole kaua puhastatud ega desinfitseeritud. Tuleb ette sedagi, et kaevu satuvad rotid, hiired või muud väikeloomad.
 
Kaevuvee kvaliteet ja uuringud
Kaevude vee kvaliteeti on võimalik hinnata kasutades sotsiaalministri 31.07.2001. määruse “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nõudeid. Kaevuvett tuleks uurida mikrobioloogilistele näitajatele, samuti lämmastikühenditele (ammoonium, nitrit ja nitraat).
 
Appi tuleb kohalik omavalitsus
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse, kus muuhulgas on kirjas, et "Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas /---/ veevarustust ja kanalisatsiooni /---/ juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita." Seega tuleb elanikel veevarustuse ja kanalisatsiooni küsimustes abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 10 august 2015 12:01