Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
  • Tuule-külma indeks

    Iga inimene on kogenud, et madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiresti ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral.

  • Tegemist on asjaoluga, et tugev tuul jahutab lisaks külmakraadidele väga intensiivselt nahapinda, mille tulemusena algab organismi jahtumine ehk vaegsoojumuse tekkimine juba suhteliselt väikese külma, kuid tugeva tuule mõjul. Seega tuleb organismi mahajahtumise ja külmumise vältimiseks arvestada külma ja tuule koosmõju ehk tegelikult inimesele toimivaid külmakraade. Sel eesmärgil on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestabki külma ja tuule tugevuse koosmõju inimese organismile, st kui tugev külm tegelikult organismile toimib ja milline on külmakahjustuste tekke oht.
    Tuleb silmas pidada, et tuule-külma indeks ei arvesta päikesepaiste mõju - heledas päikesepaistes võib tuule-külma indeksi väärtus olla 6 - 10 kraadi väiksem.

  •  

    Eriti tähtis on tuule-külma indeksit arvestada ja sellele vastavalt riietuda või üldse mitte ruumidest väljuda väga külmade ilmade korral koolide õppetöö ja eelkoolilasteasutuste tegevuse korraldamisel, samuti kaitseväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel, mägimatkadel jm.

  • Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse poolt koostatud tuule-külma indeks näitab, kui tugev külmakraad tegelikult katmata nahale/ kehale toimib.