Tuul teeb ilmad külmemaks

Selleks, et inimese organism maha jahtuks, pole ilmtingimata miinuskraade vajagi, üldine külmumine võib toimuda ka plusskraadide juures. On teada juhtumeid, kus maapinnale magama jäänud inimene on organismi mahajahtumise tõttu hukkunud just plusskraadide juures, sest soojuskadu suurendas tugev tuul ja märjad riided.
Organismi üldist külmumist ehk mahajahtumist nimetatakse arstiteaduses hüpotermiaks ehk vaegsoojuseks. See tekib juhul, kui külma käes viibival inimesel langeb kehatemperatuur alla +35 kraadi. Kui teda sooja ei viida ja abi ei anta, lõpeb vaegsoojumus surmaga.
Organismi mahajahtumist soodustavad madal välistemperatuur, külm vesi, tugev tuul, märjad riided, külmad ruumid, alkohol, alatoitumus, kehaline ja vaimne kurnatus, kroonilised haigused ning liikumatus. Kergemini võib mahajahtumine tekkida lastel ja eakatel.
 
Vaegsoojumuse sümptomid
Organismi üldine mahajahtumine võib olla kerge, mõõdukas või raskekujuline.
Kerge vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 36,5°–30°C-ni. Kui temperatuur on langenud 36,5°–35,5°-ni, tekivad kannatanul tugevad, tahtmatud külmavärinad; kehatemperatuuril 35,5°–32,5° tugevad külmavärinad, kõnetakistus ja nägemishäired. Kehatemperatuuril 32°–30° külmavärinad lakkavad, tekivad koordinatsioonihäired, lihaskangestus ja tahtmatud lihastõmblused, kaob tahe end liigutada.

Mõõduka vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 29,5°–27°-ni ning kahjustusnähtudena esineb mõtlemisvõime nõrgenemine, mälukaotus, ükskõiksus- ja tardumusseisund. Kontakt ümbritsevaga kaob, kannatanu teadvus hämardub ning ta näib unisena. Lihaskangestus püsib, pulss ja hingamine aeglustuvad ning tekivad südame rütmihäired.
Lõpuks võib vaegsoojumus üle minna raskesse astmesse, mil kehatemperatuur langeb 26,5°–25,5°-ni: külmunu kaotab teadvuse, ta ei reageeri kõnetamisele, refleksid kaovad, südametalitlus muutub korrapäratuks ning võib peagi lakata.
 
Esmaabi kerge ja mõõduka vaegsoojumuse korral
1.     Kannatanu tuleb kiiresti viia sooja ruumi.
2.     Võtta ära märjad riided ja jalanõud, anda kuivad riided või mässida sooja teki sisse.
3.     Külmunut tuleb soojendada aeglaselt ja ettevaatlikult kehapinna pealt, kaenla alt, kubemete kohalt. Ärge soojendage külmunu käsi ja jalgu!
4.     Külmunu ei tohi liikuda (käia), ta peab rahulikult lamama või istuma.
5.     Külmunule antakse sooja jooki, alkohoolseid jooke anda ei tohi.
6.     Pärast ülessoojenemist ei tohi kannatanu uuesti külma ja tuule kätte minna.
7.     Tõsisemate haigusnähtude ilmnemisel tuleb kannatanu viia haiglasse.
 
Esmaabi raske vaegsoojumuse korral
1.     Külmunut tuleb tõsta ja abistada väga ettevaatlikult, vältimaks järske liigutusi.
2.     Külmunule ei tohi anda alkohoolseid jooke.
3.     Mässige külmunu sooja teki sisse ja pange rahulikult lamama.
4.     Kannatanule tuleb kutsuda kiirabi ja ta haiglasse viia, pole otstarbekas teda ise soojendama hakata.
 
Tuule- külma indeks
Selleks, et inimesed teaksid külma ja tuulise ilmaga selga panna kaitset pakkuvad riided, on välja töötatud nn tuule-külma indeks, mis arvestab külma ja tuuletugevuse mõju organismile. Indeks näitab, kui tugev külm tegelikult organismile toimib ning külmakahjustusi esile kutsub. Eriti palju on indeksi jälgimisest abi sõjaväes, merelaevastikus, pikkadel suusa- või jalgsimatkadel. Kuid ka kõigil teistel, kes jahedate ilmadega peavad pikemat aega väljas viibima.

Vaata tuule- külma indeksit

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 26 jaanuar 2010 11:25