Kulupõleng

Terviseamet juhib kevadeti hoogu sattuvate kulupõletajate tähelepanu sellele, et oma tegevusega ohustavad nad paljude inimeste tervist ja isegi elu, kuna paksud suitsupilved võivad tuulega kanduda kaugele. Kuid koos kuluga pannakse põlema ka koduseid olmejäätmeid ja siis võib õhku paiskuda selliseid keemilisi ühendeid, mis võivad olla tervisele väga ohtlikud. Näiteks võib õhku lenduda ja inimeste organismi kanduda dioksiine, väävli- ja lämmastikühendeid, vingugaase, raskemetalle jne.

Enim hakkab selline saastunud õhk kahjustama kopsu- ja südamehaigeid, vastsündinuid ning teisi nõrgema tervisega inimesi. Kui saastatus suureneb, satub ohtu kõigi tervis – inimesed kurdavad üldist halba enesetunnet, suureneb üldine haigestumine, ägenevad kroonilised hingamisteede haigused, esineb rohkem allergiat jne.
Kuni tuli on veel kustutamata, soovitame neil, kelle suunas tuul kannab suitsu ja tahma, võimaluse korral sellest piirkonnast lahkuda või siis hoida aknaid vähemalt sealtpoolt kinni, kust kõige rohkem suitsu sisse ajab.
Tuld kustutama tuleb kutsuda päästeametnikud, välisõhu uuringuid teevad vajadusel keskkonnaametnikud.
 
Prügila põleng
Prügila põlengust leviv suits võib terviseprobleeme tekitada eelkõige astmaatikutele ja krooniliste haigustega inimestele
 
Kuna prügilate põlengu puhul on raske öelda suitsu täpsemat kontsentratsiooni õhus või selle koostist, siis on keeruline kommenteerida ka selle mõju inimeste tervisele. Suitsuga saastunud õhu mõju tervisele on erinev, see sõltub suitsu kontsentratsioonist õhus, suitsu koostisest. Suitsu kontsentratsioon õhus sõltub omakorda paljudest teguritest, näiteks tuule suunast ja võib olla muutlik. Saastunud õhk võib kahjustada kopsu- ja südamehaigeid, vastsündinuid, rasedaid, vanureid ning teisi nõrga tervisega inimesi. Haigussümptomite ägenedes peaks nõu küsima oma arstilt.
 
Tulenevalt jäätmete iseloomust võib õhku sattuda dioksiine, vääveli- ja lämmastikühendeid, vingugaase, raskemetalle jne. Enim hakkab selline saastunud õhk kahjustama kopsu- ja südamehaigeid, vastsündinuid ning teisi nõrgema tervisega inimesi. Kui saastatus suureneb, satub ohtu kõigi tervis – inimesed kurdavad üldist halba enesetunnet, suureneb üldine haigestumine, ägenevad kroonilised hingamisteede haigused, esineb rohkem allergiat jne.
 
Terviseamet soovitab eelpool mainitud haigustega inimestele järgmist:

  • Püsida siseruumides, eriti kui on suitsu tunda või märgata suitsust tingitud silmade ja kurgu ärritust; neil, kelle suunas tuul kannab prügimäelt suitsu ja tahma, soovitame võimaluse korral sellest piirkonnast lahkuda;
  • Vähendada füüsilist aktiivsust;
  • Suitsustes piirkondades autoga sõites hoida aknad kinni;
  • Konditsioneeri peaks kasutama ´ringleva õhu´ funktsioonil;
  • Vältida teisi saasteainete allikaid siseruumides –sh tubakasuits, puiduga kütmine, värvide ja lahustite kasutamine;
  • Suits võib tekitada hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Veidi on abiks jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid;
  • Ülemiste hingamisteede probleemidega ja krooniliste südamehaigustega inimesed peaksid jääma siseruumidesse, sulgema uksed, aknad ning ahjude-kaminate siibrid, et välisõhk ei pääseks ruumi. Võimalusel kasutada ringleva õhu funktsioonil töötavat konditsioneeri ja/ või õhupuhastajaid. Haigussümptomite ägenedes peaks nõu küsima oma arstilt;
  • Tolmumaskide kandmine ei ole abiks, kuna need on mõeldud suuremate osakeste filtreerimiseks

Erilist tähelepanu peaks pöörama lastele, kuna lapsed tarbivad õhku ühe kehamassi kilogrammi kohta rohkem kui täiskasvanud ning seega on ka oht nende jaoks suurem.

 Metsapõlengud
Metsatulekahjudest leviv suits võib terviseprobleeme tekitada eelkõige astmaatikutele ja krooniliste haigustega inimestele.
Suitsuga saastunud õhu mõju tervisele on erinev, see sõltub suitsu kontsentratsioonist õhus, suitsu koostisest. Suitsu kontsentratsioon õhus sõltub omakorda paljudest teguritest, näiteks tuule suunast ja võib olla muutlik.
Saastunud õhk võib kahjustada kopsu- ja südamehaigeid, vastsündinuid, rasedaid, vanureid ning teisi nõrga tervisega inimesi.
Terviseamet soovitab eelpool mainitud haigustega inimestele järgmist:

  • Püsida siseruumides, eriti kui on suitsu tunda või märgata suitsust tingitud silmade ja kurgu ärritust;
  • Vähendada füüsilist aktiivsust;
  • Suitsustes piirkondades autoga sõites hoida aknad kinni;
  • Konditsioneeri peaks kasutama ´ringleva õhu´ funktsioonil;
  • Vältida teisi saasteainete allikaid siseruumides –sh tubakasuits, puiduga kütmine, värvide ja lahustite kasutamine;
  • Suits võib tekitada hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Veidi on abiks jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid;
  • Ülemiste hingamisteede probleemidega ja krooniliste südamehaigustega inimesed peaksid jääma siseruumidesse, sulgema uksed, aknad ning ahjude-kaminate siibrid, et välisõhk ei pääseks ruumi. Võimalusel kasutada ringleva õhu funktsioonil töötavat konditsioneeri ja/ või õhupuhastajaid. Haigussümptomite ägenedes peaks nõu küsima oma arstilt;
  • Tolmumaskide kandmine ei ole abiks, kuna need on mõeldud suuremate osakeste filtreerimiseks

Erilist tähelepanu peaks pöörama lastele, kuna lapsed tarbivad õhku ühe kehamassi kilogrammi kohta rohkem kui täiskasvanud ning seega on ka oht nende jaoks suurem.

Lisainformatsioon:
Eesti Keskkonnauuringute Keskus - õhuseire jaamad
Päästeamet
USA juhised metsatulekahjude korral

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 14 september 2011 15:22