Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitaineteks nimetatakse neid seetõttu, et inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes.

Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist.

Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik. Kindlasti kahjulik on ka pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Kõikide vitamiinide puhul on teada nende teaduspõhised ööpäevakogused, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvaltoimeid.

Inimene saab vitamiine põhiliselt tasakaalustatud segatoiduga, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Vitamiinidel on mitu olulist ülesannet. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. Osa vitamiine töötab kehas antioksüdantidena.

Defitsiidi tekkepõhjused:

toitumuslikud: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega;

füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel ja vanuritel.

Hüpovitaminoos tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism ei saa. Seega nad ei ole vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid.

Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B₁ puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne).

1.        Rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin);
2.        Vesilahustuvad vitamiinid (B₁ (tiamiin), B₂ (riboflaviin), B₃ (niatsiin), H-vitamiin (biotiin), folaadid, B₁₂-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B₅ (pantoteenhape)). 

allikas: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer "Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?"