Vitamiinid

Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil).

Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitaineteks nimetatakse neid seetõttu, et inimene vajab vitamiine väga väikestes kogustes.

Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist.

Vitamiinide kestev puudujääk on organismile kahjulik. Kindlasti kahjulik on ka pidev vitamiinipreparaatide liigne tarvitamine, mis ületab ööpäevas vajalikke koguseid kümneid kuni sadu kordi. Kõikide vitamiinide puhul on teada nende teaduspõhised ööpäevakogused, mis ei põhjusta kahjulikke kõrvaltoimeid.

Inimene saab vitamiine põhiliselt tasakaalustatud segatoiduga, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduaineid. Vitamiinidel on mitu olulist ülesannet. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. Osa vitamiine töötab kehas antioksüdantidena.

Defitsiidi tekkepõhjused:

toitumuslikud: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega;

füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgendatud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel emadel ja vanuritel.

Hüpovitaminoos tekib vitamiinide ajutise defitsiidi korral. Nad on üldisemat laadi nähud (väsimus, kehakaalu langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, peavalud, liigeste ja lihaste valulikkus jne), mis ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism ei saa. Seega nad ei ole vitamiini defitsiidile spetsiifilised seisundid.

Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne).

1.       Rasvlahustuvad vitamiinid (A-, D-, E-, Q10- ja K-vitamiin);
2.       Vesilahustuvad vitamiinid (B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), H-vitamiin (biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape)). 

Vitamiin
Päevanorm
A-vitamiin
Naised 0,75-0,85 mg
Mehed 0,8-1,1 mg
D-vitamiin
Naised 0,005-0,008 mg
Mehed 0,005-0,008 mg
E-vitamiin
Naised 9-13 mg
Mehed 10-15 mg
K-vitamiin
Naised 0,06-0,09 mg
Mehed 0,06-0,09 mg
Q10-vitamiin
Naised 10-25 mg
Mehed 10-15 mg
B1-vitamiin
Naised 1,0-1,2 mg
Mehed 1,3-1,6 mg
B2-vitamiin
Naised 1,1-1,3 mg
Mehed 1,4-1,7 mg
B3-vitamiin
Naised 14-17 mg
Mehed 16-20 mg
B5-vitamiin
Naised 4-9 mg
Mehed 5-10 mg
B6-vitamiin
Naised 1,9-2,2 mg
Mehed 2,1-2,4 mg
B8-vitamiin
Naised 600-900 mg
Mehed 600-900 mg
Foolhape
Naised 0,3-0,5 mg
Mehed 0,35-0,5 mg
B12-vitamiin
Naised 0,003-0,004 mg
Mehed 0,003-0,004 mg
C-vitamiin
Naised 55-75 mg
Mehed 60-100 mg
H-vitamiin
Naised 0,03-0,045 mg
Mehed 0,035-0,05 mg
BT-vitamiin
Naised 150-300 mg
Mehed 150-300 mg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
 

allikas: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer "Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?"

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 14 september 2011 14:38