Mineraalained

Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi.

Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist.

Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke.

Ülitähtis elementide nelik

Nende keemiliste elementide – süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku- ühendid moodustavad põhiosa rakkude, kudede, organite ja lõpuks kogu keha koostisest.

Nii süsinikku, vesinikku kui ka hapnikku on kõikides orgaanilistes biomolekulides ja toitumisel nende omastamist ei normeerita. Esiteks saab neid elemente alati igasuguse toiduga, järelikult võib nende puudus tekkida vaid totaalsel nälgusel, kuid ka siis suudab organism varusid kasutades puudujääki teatud piirini edukalt kompenseerida.

Lämmastikuühendite tarbimisel pole kindlaid norme. Kogu aeg normaalselt sööv inimene saab vajaliku koguse lämmastikku kätte. Lämmastikku annab toitujale nii loomset kui ka taimset päritolu valgurikas toit. Taimsetest toiduainetest sisaldavad rohkesti valke kaunviljad ja nendest tehtud jahutooted. Loomsetest toiduainetest on valgu- ja seega ka lämmastikurikkamad munad, piim ja piimatooted, liha ja lihatooted ning kalad.

Hädavajalikud makrobioelemendid
Hädavajalikud mikrobioelemendid

Mineraalaine
Päevanorm
Kaltsium
Naised   1000-1300 mg
Mehed   1000-1300  mg
Magneesium
Naised   320-450 mg
Mehed   320-450 mg
Kaalium
 
Naised   1800-5000 mg
Mehed   1800-5000 mg
Naatrium
Naised   1200-3500 mg
Mehed   1200-3500 mg
Kloor
Naised   1700-5100 mg
Mehed   1700-5100 mg
Raud
Naised   13-17 mg
Mehed   11-14 mg
Tsink
Naised   11-13 mg
Mehed   14-16 mg
Kroom
Naised   0,06-0,18 mg
Mehed   0,07-0,19 mg
Seleen
Naised   0,05-0,14 mg
Mehed   0,06-0,15 mg
Vask
Naised   1,5-2,5 mg
Mehed   1,5-2,5  mg
Mangaan
 
Naised   2,5-5 mg
Mehed   2,5-5 mg
Fluor
Naised   1,5-3,5 mg
Mehed   1,5-3,5 mg
Jood
Naised   0,13-0,16 mg
Mehed   0,13-0,16 mg
Molübdeen
Naised   0,10-0,3 mg
Mehed   0,13-0,3 mg
Koobalt
Naised   0,003-0,015 mg
Mehed   0,005-0,015 mg
Boor
Naised   0,2-0,6 mg
Mehed   0,2-0,6 mg

































 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer "Mineraalained. mida peab teadma mineraalainetest?"

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 14 september 2011 14:41