Kehakaunistamine ja ohud

Terviseamet tuletab kehakaunistushuvilistele meelde, et nii tätoveerimise kui ka keha augustamisega võib kaasneda oht tervisele, kuna tegemist on nahka vigastavate toimingutega. Levida võivad nakkusetekitajad, värvained aga võivad tekitada mürgistusi ja allergiat.
 
Kehakaunistajad peaksid kliente hoiatama võimalike riskide eest.

Eraldi reegleid või nõudeid kehakaunistamise kohta Eestis ei ole, järgida tuleb üldisi nõudeid ilu- ja isikuteenustele ning kosmeetikatoodetele. Tervisekaitse seisukohalt on peamine nõue kliendi terviseohutuse tagamine. Tegemist on protseduuridega, mille puhul protseduuri teostaja peaks kliendile kindlasti tutvustama ka kõiki võimalikke kaasnevaid ohte ja tüsistusi. Terviseriskide vältimiseks on muidugi oluline järgida nõuandeid ja juhiseid, mida pädev, professionaalne ja praktilise kogemusega spetsialist kehakaunistustega seoses jagab.
Peamised ja enamlevinumad moodused keha kaunistamiseks on tätoveerimine, keha augustamine ja püsijumestuse tegemine.
 
Tätoveerimine
Tätoveering on püsiv nahakaunistus, mis koosneb torkeaukudest, millesse kantakse värviline tint. Tätoveeringu muudab kauakestvaks see, et tinti ei süstita epidermisesse ehk marrasknahka, vaid sügavamale – dermisesse.

Torkeaugud on ca 3 mm sügavused. Liiga sügavale tehtud tätoveering võib põhjustada verejooksu, pinnapealne tätoveering on aga lõpptulemusena ebakvaliteetne. Paljud tätoveerijad ei tätoveeri näiteks kliendi näopiirkonda, kuna sealt on tätoveeringu hilisem eemaldamine raske; põletiku tekkides kaasneb naha armistumise oht.

Tätoveeringuid tehakse põhiliselt spetsiaalsete masinatega. Protseduuri kestus sõltub tätoveeringu suurusest.
 
Body piercing ehk keha augustamine
Keha augustamine on kaunistamise viis, mille puhul surutakse nõel läbi augustatava kehaosa ja seejärel asetatakse paigale soovitud ehe.

Augustamist teostatakse tavaliselt ilma tuimestuseta. Mõningates salongides võidakse kasutada ka spetsiaalseid püstoleid, kuid neid on raske steriliseerida. Püstolid võivad ka nahka kahjustada, kuna torkeaugu servad võivad rebeneda ja paranevad seetõttu halvemini. Kõige rohkem tehakse piercinguid kõrvadesse, augustatakse nii kõrvalestasid kui ka kõhreosa. Levinumad on veel kulmude, nina, naba, huulte ja keele piercingud.

Ka piercingu puhul tasuks hoolega valida salongi. Toimingu läbiviijaks olgu tingimata kogemustega professionaal, kes on valmis nõu andma ka piercingu hilisema hooldamise kohta. Enne augustamist peaks veel meelde tuletama esinenud allergiad – kui ihaldatud kaunistus tekitab allergilise reaktsiooni, ei ole tulemus just see, mis soovitud. Ülitundlikkuse kahtluse korral peaks kindlasti spetsialistiga eelnevalt nõu pidama.
 
Püsimeik
Püsimeik ehk ilujumestus on kaunistamise viis, mille puhul kasutatakse tätoveerimisega sarnaseid tehnikaid ning spetsiaalseid värve. Pigment süstitakse kas naha sügavamasse või pealmisse kihti. 4–7 aastat pärast tegemist püsimeik kaob epidermise uuenemise tõttu.
Püsimeigi tegemise eesmärk on enamasti kosmeetiline, seda tehakse tavaliselt huulte ja silmade ümber. Tegevus iseenesest nõuab suurt tähelepanu ja korrektsust.
 
Kehakaunistused ja nakkused
Suurimateks ohtudeks, mis kehakaunistamisega võivad kaasneda, on nakatumine HIV-i või B- ja C-hepatiiti, mis levivad inimeselt inimesele vere kaudu. Nakkusi võivad põhjustada ebahügieenilised töövahendid, värvained ja töövõtted. Kuid on ka risk nakatuda pärast tätoveerimist.

Piercingu järgselt esineb 30%-l inimestest nahainfektsioone. Kõige kauem paraneb nabasse tehtud auk. Väga populaarseks on muutunud kõrvade piercingud, mida tehakse läbi kõhre, mitte läbi kõrvalesta, kuid sellega seoses on ka infektsioonioht suurem. Läbi kõrvakõhre tehtud auk võib põhjustada raskeid ja pöördumatuid tüsistusi. Keele piercinguga võivad kaasneda tugev veritsus, põletik ja probleemid hammastega. Kõnelemine võib muutuda raskemaks, samuti mälumine ja neelamine. Kui keeleehe tuleb lahti, võib see libiseda kurku ja tekitada lämbumisohtu.
 
Võimalikud terviseriskid kehakaunistuste puhul:

• Viiruslikud infektsioonid: B- ja C-hepatiit, HIV-nakkus;
• Bakteriaalsed nahainfektsioonid: teetanuse-,süüfilise-,tuberkuloosi-, leepratekitajad ning teised nakkustekitajad;
• Seenhaigused;
• Allergilised reaktsioonid (nt värvainetest – india tint, sinine tint, punane tint, ehetest, mis võivad sisaldada niklit, messingit). Allergia võib sügeleva lööbena avalduda ka pärast kehakaunistuse tegemist;
• Melanoomid ja nahavähk tätoveeritud piirkondades (eriti kui on kasutatud punast värvi);
• Psühholoogilised muutused (kui raskesti eemaldatav tätoveering või püsimeik enam ei meeldi – on luitunud, moest läinud, eale kohatu).

Keeles kantavad ehted võivad kahjustada hambaid ja igemeid.
 
Tervisele võivad ohtlikud olla ka värvained, millega tätoveeringuid ja püsimeiki tehakse.
Eriti tundlikud on nahakaunistuste suhtes rasedad, lapsed ja imikud, allergikud, südamehaiged, nahahaigustega inimesed. Võimalikud vastunäidustused nahakaunistuste puhul on näiteks nahahaigused, allergilised haigused ja astma.

Tõsiseks probleemiks, mis kehakaunistamisega kaasneb, on ka hilisem rahulolematus maalinguga ning soov seda eemaldada. Kuid tätoveeringutest ja püsivast jumestusest vabanemine võib olla väga raske ja tülikas.
 
Kasulik teada
Klient ise saab uurida, kuidas ilusalongis järgitakse hügieeninõudeid - teenindamine peab toimuma puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga, korduvkasutatavad instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, peavad olema steriliseeritud.
Kaunistuse teostaja peaks klienti näiteks enne tätoveerimist teavitama võimalikest vastunäidustustest (näiteks suitsetamine, kuna pikendab oluliselt paranemise aega, samuti ravimite võtmine, jne) ning anda ka juhendeid ja soovitusi taastusperioodiks. Ehete paigaldamisel suupiirkonda tuleb paigaldajat valida eriti hoolikalt, kuna infektsioonioht on suurem. Kindlasti peaks enne augustamist uurima protseduuri ja ka hoolduse kohta – professionaal oskab anda nõu, kuidas auku puhastada ja selle eest hoolt kanda.

Veendu kaunistuse vajalikkuses
Kauni tulemuse lootuses ja ootuses ei osata tihti arvestada pikemaajaliste reaktsioonide või allergiliste kõrvalnähtudega. Paljud kaunistused võivad kenad välja näha, kuid tekitada ebamugavusi ja kõrvalnähte pikaks ajaks. Enne ihu augustamist või sinna piltide maalimist tasuks enesele teadvustada, et sellega võivad kaasneda tõsised terviseohud - nahka vigastavate toimingutega võivad levida nakkusetekitajad, maalinguteks kasutatavad värvained võivad põhjustada mürgistusi, allergiat ning isegi kasvajaid.

Kui on kindel plaan kehale mõni kaunistus lisada, siis tasuks mõelda ka sellele, kuidas need edaspidise elustiiliga sobivad. Näiteks tätoveerimise puhul kaaluda ka nende hilisema eemaldamisega seotud riske; augustamise puhul mõelda, kas ehe ei tekita ebamugavust. Kui otsus on siiski kindel, tuleks välja valida hea mainega salong ja lasta püsiv nahakaunistus teha asjatundjal.