Siseõhk

Inimene veedab 80–90% oma ajast siseruumides, sealhulgas ka töökeskkonnas. Kuna lapsed veedavad keskmiselt 35–50 tundi nädalas koolis või koolieelsetes lasteasutustes, mõjutab koolikeskkond otseselt laste tervist ja õppimist ning tervislik keskkond aitab kaasa nende arenemisele terveteks ja oskuslikeks täiskasvanuteks. Seetõttu on siseõhu kvaliteedil inimese tervisele ja enesetundele väga oluline mõju. Halb õhk võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme nagu peavalu, üleliigne väsimus, allergia, astma ja teised respiratoorsed haigused, vähk, südameveresoonkonna haigused ning lisaks põhjustada ka ebamugavustunde tekkimist.

Siseõhk võib sisaldada hulga tervisekahjustusi põhjustavaid saasteaineid, mille sisaldus võib olla siseruumides isegi suurem kui õues. Siseõhu saasteained võivad pärineda nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Sisekeskkonnast pärit saasteallikad võivad olla ehitus- ja sisustusmaterjalid, niiskuse poolt kahjustada saanud ehituskonstruktsioonid, tehnilised seadmed (ventilatsioon), inimtegevus, lemmikloomad, toiduvalmistamine ja muud tegevused (koristamine jne). Väliskeskkonna saasteallikateks võivad olla muuhulgas nii tööstus, liiklus kui ka pinnas.

Siseõhku mõjutavad tegurid võib jagada järgmiselt:
• Füüsikalised – õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, müra, vibratsioon, kiirgus jne.
• Keemilised – tolm, orgaanilised  ja mitteorgaanilised keemilised ühendid.
• Bioloogilised – viirused, mikroobid, hallitusseened, puugid, loomade ja inimeste eritised, õietolm, jm.

Vastavalt keskkonnaoludele (ilmastikutingimused, hoone asukoht, ruumiõhu temperatuur ja niiskus, ventilatsioon) võib hoones ja sellest väljaspool toimuva tegevuse tagajärjel keemiliste saasteainete sisaldus siseõhus muutuda. Õhus samaaegselt esineval mitmel ühendil võivad olla üksteist võimendavad mõjud.

Elamute ja avalike hoonete siseõhu keemiliste ainete lubatud sisalduste kohta pole veel kasutusel kohalikku seadusandlust. Küll aga on Vabariigi Valitsus kehtestanud tervisekaitsenõuded koolieelsetele lasteasutustele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele ja sisekliimale ning korrashoiule. Samuti on kehtestatud tervisekaitsenõuded koolidele.

Olulisemad punktid koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele
:
• Ruumides tuleb tagada tervisele ohutu sisekliima.
• Siseõhus tohib süsihappegaasi-ehk süsinikdioksiidi sisaldus olla kuni 1000 mikroliitrit (ppm).
• Siseõhu suhteline õhuniiskus peab jääma vahemikku 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni.
• Koolieelsetes lasteasutustes peab rühmaruumi õhutemperatuur olema vähemalt 21 °C. Koolides peab olema õpperuumis vähemalt 19 ºC.
• Ruumides ei tohi olla tuuletõmbust.
• Ruumides peavad aknad olema avatavad ja vajaduse korral võimaldama tuulutamist.

Siseõhu keemiliste saasteainete suuniste ning koolide siseõhu kohta leiab lisa informatsiooni Keskkonnatervise Uuringute Keskuse raames teostatud töödest „Siseõhu saasteainete piirnormid Euroopa maades“ ja „Soojustatud ja soojustamata koolimajade siseõhu kvaliteedi uuring Tallinnas“ ning Euroopa Komisjoni poolt koostöös 25 liikmesriigi teadlaste ja ekspertidega käivitatud koolide sisekeskkonna projekti SINPHONIE (Schools Indoor Pollution and Health: Observatory Network in Europe) raames valminud lõppraportiga projekti koduleheküljel ja projekti raames välja töötatud suunistega järgmistel lehekülgedel:

Soovitused tervislikuks koolikeskkonna kujundamiseks
Euroopa koolide tervisliku keskkonna kujundamise suunised

Veel leiab siseõhu teemalisi materjale Terviseameti kodulehel infomaterjalide ja sihtuuringute all. Seal on eraldi toodud valdkonnad siseõhk ja lasteasutused. Lasteasutuste all on toodud muuhulgas ka siseõhu teemalisi materjale lasteasutuste kohta.

 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 20 oktoober 2016 09:31