Korduvad küsimused

Mis temperatuuridel tohib viia õue eelkooliealisi lapsi?

Sotsiaalministri 24.09.2010. a määruses nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ on esitatud nõuded koolieelsetes  lasteasutustes laste tervisekaitsele ja tervise edendamisele.
Päevakavas arvestatakse lastele soovitatud värskes õhus viibimise aega ja selle järgi juhindudes peab laps viibima iga päev sõltuvalt ilmastikutingimustest 1–2 korda õues. Lapse õues viibimise aeg sõltub välisõhu temperatuurist ja tuule kiirusest ehk tegelikult toimivast välisõhu temperatuurist (tuule-külma indeksist).
Kui lasteasutuses puudub varikatus, siis vihmasaju ja lumetuisu korral ei viida alla kolme aasta vanuseid lapsi õue.
Madalama kui miinus 20 °C tegelikult toimiva välisõhu temperatuuri ja madalama kui miinus 15 °C välisõhu temperatuuri korral ei viida lapsi õue või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini. Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel avaldatud igapäevaste ilmavaatluse andmete alusel.

Kas lasteaias võivad juua lapsed ühest ja samast tassist, kui vahepeal tassi ei pesta?

Rühmaruumis kasutatakse vee joomiseks kas ühekordseid topse või korduvkasutatavaid kruuse/tasse. Kui laps on joonud kruus /tass pestakse lasteaia personali poolt.

Sooviksin avada juuksurisalongi, ühe juuksuri kohaga. Millised tingimused peaksid olema täidetud, et ruum vastaks tervisekaitse nõuetele?

Vastuseks Teie küsimusele teatan, et ilu- ja isikuteenuste osutamise kohta on sätestatud nõuded sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a. määruses nr 86 “Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele”.

Vastavalt rahvatervise seaduse §12 lg 3 on projekti esitamine Terviseameti piirkondlikule talitusele kohustuslik vaid siis, kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Omaniku seisukohalt oleks selle esitamine kasulik samm, kuna sellisel juhul kooskõlastatakse projekt juba enne ehitustööde algust ning omanik võib olla kindel, et vähemalt projektis pole vigu, mis hiljem nõuaksid kulukaid parandusi.

Kuna  projekte ja ruume vaatab üle Terviseameti kohalik talitus, palume Teil pöörduda just nende poole.

Kust leida infot, milliseid tooteid võib koolis ja koolipuhvetis müüa alates 1. sept 2008?

Nii koolisöökla kui ka koolipuhveti menüü koostamisel peab lähtuma sotsiaalministri 15.01.2008. a määruses nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetest. 
Lisaks soovitan tutvuda teabematerjaliga, mis on avalikustatud Terviseameti kodulehel. Sealt leiate koolipuhveti jaoks soovituslike ja mitte soovituslike toiduainete nimekirjad.

Uue koolitoidu määruse nõuete järgi peab lapsel olema kättesaadav piisav kogus „Veeseaduse“ alusel kehtestatud nõuetele vastavat joogivett. Kuidas lasteasutus saab tõestada, et joogivesi vastab nõuetele? Kes peab tegema joogiveeanalüüsi?

Lasteasutus peab küsima andmeid veekvaliteedi kohta kohalikult veekäitlejalt.
Kui lasteasutus kasutab oma puurkaevu vett, siis laienevad sellele lasteasutusele kõik veekäitlejale pandud kohustused (vt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.)

Kui omavalitsusel on alevis raudteest tingitud müra mõõtmata, kes/kas siis sellisel juhul peab seda tegema?

Välisõhus leviva müra küsimused on reguleeritud Välisõhu kaitse seaduse 8. peatükis, Välisõhus leviv müra.
Seaduse § 130 lg 2 sätestab, et  müra normtaseme ületamise korral teeb Terviseamet ettepaneku välisõhu müra kaardistamiseks või mürataseme hindamiseks müraallika valdaja oma kulul.

Juhul, kui puuduvad andmed müra kohta nii omavalitsuses, kui ka müraallika valdajal, võiks esitada Terviseametile avalduse, mis sisaldab:

  • Saatja eesnimi, perekonnanimi, kontaktandmed (aadress, telefon, e-mail)
  • Lühidalt probleemi sisu
  • Müra allikas
  • Müra allika aadress, asukoht
  • Müra allika töögraafik

Tervisekaitseinspektor uurib olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist vajalikud mõõtmised ning müratasemete ületamise korral esitab ettekirjutuse müraallika valdajale.

Müra normid on paika pandud Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a määrusega nr 71  “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”, mis kehtestab müra normtasemed virgestusrajatiste maa-aladel ehk vaiksetel aladel, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste, elamu maa-aladel, rohealadel, keskuse maa-aladel ja ühiskondlike hoonete maa-aladel ning mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

 

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 17 juuli 2017 14:57