Virumaa kaevude joogivee kvaliteedi uuring

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli Virumaa erakasutuses olevate salv- ja puurkaevude joogivee kvaliteedi hindamine ja võimalusel seda enim mõjutavate tegurite kaardistamine (näiteks kaevu vanus ja seisukord, torustik, inimtegevuse mõju ja piirkonna eripära). Vastavalt asukohale (geokodeeringu alusel) jagunesid uuritavad kaevud kolme kategooriasse:

  • nitraaditundliku ala kaevud,
  • põlevkivitööstuse mõju piirkonna kaevud,
  • kontrollalade kaevud.

Uuringus osalevate vabatahtlike kaevuomanike otsimisega alustati 2014. aasta mais ning juuniks oli välja valitud 229 uuringusse kaasatud kaevu.
Uuritavate kaevude vees analüüsiti mikrobioloogilisi ja keemilisi näitajaid, mis iseloomustavad nii joogivee kvaliteeti kui ka asukohast tulenevat põhjavee problemaatikat. Üldist infot kaevu seisukorra ja hoolduse ning võimalike reostusallikate kohta koguti lisalehele.

Tagasiside andmine kaevuvee kvaliteedi kohta uuringusse kaastatud kaevuomanikele algas 2014. aasta augustis ja lõppes sama aasta detsembris. Tagasiside koos terviseohutuse hinnanguga anti kõikidele kaevuomanikele (229) individuaalselt.
Lõpparuande koostamisel kasutati 217 kaevu andmeid.

Uuringu tulemused
Peamiseks joogivee halva kvaliteedi põhjuseks on antud uuringu tulemusel mikrobioloogiline reostus, mis kujutab endast kõige vahetumat terviseohtu. Mikrobioloogiliselt puhtaid kaeve oli ainult 119  (54,8%). Kaevutüüpide võrdluses tuli selgelt esile, et mikrobioloogiline saaste esineb rohkem salvkaevudes.

Suurimaks probleemiks indikaatornäitajate osas oli puurkaevudele omasem liigne raua sisaldus, mis uuritud kaevudest ainult pooltes (54,4%) vastas joogivee normile. Ülenormatiivsete raualeidude osas paistsid silma Ida-Virumaa piirkonna puurkaevud. Lääne-Virumaal sarnast tendentsi ei olnud. Mangaani puhul ei vastanud normile 18% kaevudest.
Uuringu tegijatele oli ootamatu, et laboratoorselt tuvastati naftasaaduseid 62 kaevu veest, millest 49 juhul oli tulemus üle lubatud Keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatud piirväärtuse, mis on lubatud teatud põhjaveekogumites  (20 mikrogrammi/l). Kuna antud näitajat uuritakse Eestis keskkonnaseire raames peamiselt tööstusega seotud põhjavee saastatuse hindamiseks oli huvitav tõdeda, et KTUKi uuringu tulemuste kohaselt ei joonistunud välja piirkonna-spetsiifilist eripära. Ligi 50st üle piirväärtusega kaevust vaid kuus asusid põlevkivimõju piirkonnas ja 11 nitraaditundlikult alal (kõik puurkaevud). Kõige rohkem leiti naftasaaduseid kontrollaladelt (31) ja pooled (16) leiud pärinesid alla 10-meetri sügavustest salvkaevudest.

Naftasaaduste eri fraktsioonide (fenoolid ja benseen) osas tuli välja üks ülenormatiivne (joogiveele pole norme seatud) leid 1-aluseliste fenoolide osas. Sama kaevu naftasaaduste leid oli samuti üle normi.
Kahest kaevust leiti fungitsiidse (seente tõrjevahend) toimega propikonasooli.

Kõikide kaevude joogivee kvaliteedi hinnanguks loodi aruande koostamise käigus hindamiskriteeriumid, mille rakendamisel selgus, et vaid 18 kaevu vett 217st võis hinnata hea kvaliteediga joogiveeks. Keskmise kvaliteediga joogivett said 38 kaevust vee tarbijad. Ligi 75% uuritud kaevude vesi oli halva kvaliteediga ja võetud analüüside tulemuste põhjal ei tohiks nende vett enne sobilikku lisatöötlust joogiks tarbida.

Uuringust selgus, et peamine probleem halva joogiveekvaliteediga kaevude puhul on seotud inimeste teadmatusega ja riigipoolse ebapiisava teavitustegevusega kaevuomanikele. Nimelt ei kuulu erakaevude veekvaliteet joogiveena kellegi pädevusse. Riikliku initsiatiivina võiks Eesti võtta kasutusele Soomes välja töötatud toimiva, kasutajasõbraliku kaevude veekvaliteedi hindamise meetodi (lihtne veebipõhine abivahend), mida osaliselt kasutati ka antud uuringus. Soomes on see ametkondade ja teadlaste koostöö vili, ning kuulub eelkõige keskkonna valdkonna alla, kuna on otseselt seotud põhjavee kvaliteediga.
Uuringu tulemuste põhjal on esitatud soovitused nii kaevuomanikule, Virumaa omavalitsustele kui ka poliitika kujundajatele.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.

Keskkonnatervise uuringute keskus

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 09:45