Soojustatud ja soojustamata koolimajade siseõhu kvaliteedi uuring Tallinnas

Keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK) koostöös Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-ga (EKUK) teostasid ajavahemikus 29.09–28.11.2014 kaheksas Tallinna üldhariduskoolis siseõhu kvaliteedi uuringu.

Eesti esimene uuring, mis kirjeldab erineva liiklustihedusega piirkonnas paiknevate soojustatud ja soojustamata koolimajade klassiruumide süsinikdioksiidi (CO2), süsinik(mono)oksiidi (CO), peente ja eriti peente osakeste (PM10 ja PM2.5) sisaldust, temperatuuri (T) ning suhtelise niiskuse (r) taset, viidi läbi Tallinnas. Antud piirkond valiti seetõttu, et Tartu neljas koolis ja ühes lasteaias on Terviseameti (TA) osalusel sarnane uuring juba eelnevalt läbi viidud SINPHONIE programmi ning Ida- ja Lääne-Virumaa neljas koolis WHO pilootprojekti raames. Kuid nende uuringute raames ei mõõdetud PM10 ja PM2.5 sisaldust klassiruumides. Antud uuringu tulemusi saab lisaväärtusena kasutada piirnormide väljatöötamisel.

Mõõtmised teostati Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis, Tallinna Tehnikagümnaasiumis, Tallinna Arte Gümnaasiumis, Tallinna Inglise Kolledžis, Tallinna Merekalda Koolis, Tallinna Juudi Koolis, Karjamaa Põhikoolis ja Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis. Uuringusse kaasatud koolides viidi läbi järgmised tegevused:

  • Klassiruumide siseõhu kvaliteedinäitajate monitooring, mille käigus mõõdeti paralleelselt ühe kooli kahes klassis ühe nädala jooksul PM2.5 ja PM10 sisaldust ning CO2, CO taset, õhutemperatuuri (T) ja suhtelist õhuniiskust (r);
  • Kooli juures mõõdeti välisõhu CO2 foonitaset ning modelleeriti välisõhu PM2.5 ja PM10 sisaldust;
  • Klassiruumi kasutamise päeviku pidamine, mida täitis klassijuhataja andmaks ülevaate klassis toimuvast iga päeva lõikes ühe koolinädala vältel;
  • Kooli küsimustik, mille täitis uuringus osaleva kooli juhtkond ja mis sisaldas aruande koostamiseks olulist taustinformatsiooni.

Soojustatud ja soojustamata koolides mõõdetud CO2 keskmiste kontsentratsioonid olid erinevad: soojustatud koolides oli mõõteperioodi keskmine CO2 kontsentratsioon 999 ppm ja soojustamata koolides oli see 707 ppm. On leitud, et hoone soojustamine mõjutab CO2 kontsentratsiooni tõusu, eriti juhul kui ventilatsioonisüsteem ei tööta efektiivselt. Ka võib antud uuringu tulemuste põhjal väita, et enamikes uuritud koolidest võis olla ventilatsioon ebatõhus. Enamikes koolides oli koolitundide keskmine CO2 kontsentratsioon üle 1000 ppm-i. Vaid seitsmes klassis 16st jäid CO2 tasemed lubatud piiridesse. CO2 lubatust kõrgem tase mõjutab oluliselt keskendumisevõimet. Seega eriti oluline on CO2 tase kontrolli all hoida koolides, kuna see võib mõjutada õpitulemusi. Pikemaajalisel viibimisel kõrge CO2 sisaldusega keskkonnas võivad ilmneda peavalu, peapööritus ja iiveldus.

CO tasemed jäid kõikides klassides WHO poolt soovitatud normidest allapoole ja sellest tulenevalt võib järeldada, et uuringus osalenud koolides ei mõjutanud CO laste tervist. Soojustatud ja soojustamata koolides mõõdetud CO keskmiste kontsentratsioonide vahel märgatavat erinevust ei olnud, soojustatud koolides oli keskmine CO kontsentratsioon 0,17 ppm ja soojustamata koolides 0,15 ppm.

Vastavalt seadusele peab õhutemperatuur õpperuumis olema vähemalt 19ºC, kuid maksimaalsele temperatuurile piiri sätestatud ei ole. On leitud, et mõttetööks on parim temperatuur 21°C. Sellest tulenevalt oli koolitundide keskmine õhutemperatuur klassides üldiselt igati sobiv õppekeskkonnaks. Erandiks oli kolm kooli, kus osadel päevadel oli tundide keskmine õhutemperatuur 24ºC.

Õpperuumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus peab olema vahemikus 40% kuni 60%. Erandiks on talvel miinimum 25% ja suvel maksimum 70%. Ka see oli klassides enamasti lubatud piirides. Erandiks oli üks (soojustatud) kool, kus ühes klassis oli õhuniiskus vaid 18% ja teises klassis 21%. Soojustatud ja soojustamata koolides ei olnud suurt erinevust mõõdetud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse vahel. Soojustatud koolides olid need vastavalt 21,6 °C ja 42,83% ning soojustamata koolides 22,5°C ja 40,75%.

Mõõtetulemustest selgus, et soojustatud ja soojustamata koolide siseõhus PM10 kontsentratsioonide osas olulisi erinevusi ei olnud. Soojustatud koolides oli keskmiseks PM10 kontsentratsiooniks 26,61 µg/m3 ja soojustamata koolides 26,60 µg/m3. PM2,5 kontsentratsioonide osas esines väike erinevus soojustatud koolide kasuks, keskmine PM2,5 kontsentratsioon soojustatud koolides oli 16,41 µg/m3, soojustamata koolides aga 18,52 µg/m3.

Kuna Eestis siseõhus PM10 ja PM2.5 piirnormid puuduvad, siis võeti aluseks Soome määrus, mille kohaselt PM10 ööpäevakeskmine piirnorm on 50 µg/m3 ja PM2.5 25 µg/m3. Need on samad piirnormid, mis Eestis on kehtestatud välisõhule. Üheski koolis peente osakeste osas ületamisi võrreldes ööpäevase keskmise välisõhu piirnormiga ei olnud. Üle 50 µg/m3 tasemed olid koolitundide keskmiste PM10 kontsentratsioonide osas (see periood, millal lapsed reaalselt klassiruumis viibisid). Ööpäeva keskmiste ja koolitundide keskmiste PM10 kontsentratsioonide küllaltki suur erinevus on tingitud sellest, et öösel langeb PM10 tase klassiruumis väga madalale (3 - 8 µg/m3), mis vähendab ööpäevase keskmist kontsentratsiooni oluliselt.

PM2.5 osas ööpäeva keskmiste ja õppetundide keskmiste osas nii suurt erinevust ei olnud kuna üle 25 µg/m3 tasemeid oli nii ööpäeva keskmiste (4 koolis) kui ka tundide keskmiste (6 koolis) kontsentratsioonide hulgas. On teada, et õhusaaste üheks kõige tundlikumaks grupiks on lapsed. Samuti on teada, et PM10 võib põhjustada negatiivset tervisemõju madalamatel kontsentratsioonidel kui hetkel kehtivad piirväärtused ning sellest tulenevalt on leitud, et praegu kehtivad PM10 ja PM2.5 piirväärtused ei ole tegelikkuses inimese tervise kaitsmiseks piisavad. Õhusaaste mõju ei pruugi avalduda kohe, vaid mõni päev hiljem pärast suurema õhusaasteepisoodi esinemist.

Leiti, et PM2,5, PM10 ja CO2 kontsentratsioon oli kõrgem päevasel ajal ja madalam öösel, samuti olid kontsentratsioonid sõltuvuses tundide kestvusega. Enamasti langes PM2,5, PM10 ja CO2 kontsentratsioon märgatavalt pärast koolipäeva lõppu. Samuti langes tase mõnevõrra vahetundide ajal olenevalt sellest, kas õpilased jäid klassi või mitte ja kas ruumi tuulutati. Leiti, et kooli asukoht mõjutas oluliselt klassiruumi PM10, PM2.5 ja CO2 tasemeid. CO2 sisaldust mõjutasid kooli asukoht, mehhaanilise ventilatsiooni olemasolu, klassiruumi pindala, õpilaste arv klassiruumis, õpilaste vanus, vahetundide pidamine ja ruumi tuulutamine. Kui võrreldi kahte klassiruumi, kus ühes tuulutati ruumi vahetundide ajal ja teist mitte, siis kõrgemad CO2 tasemed olid klassiruumis, mida ei tuulutatud. CO2 kontsentratsioon on otseses seoses laste arvuga. Välja joonistus seos ka CO2 maksimumväärtuste ja nädalapäevade vahel. Enamasti olid maksimaalsed CO2 kontsentratsioonid mõõdetud nädala lõpus, neljapäeval või reedel. Ka PM10 sisaldused olid klassiruumis kõrgemad juhul kui ruumi ei tuulutatud ja ventilatsioon ei olnud piisavalt tõhus. Erandiks oli üks kool, kus oli küll mehhaaniline ventilatsioon, kuid PM10 tasemed püsisid seal kõrgemad lähedal asuva kõrge liiklustihedusega maantee tõttu. Sarnane tendents oli ka PM2.5 kontsentratsiooni osas. Osakeste kontsentratsiooni suurendab ka koristamine.

Uuringuga saab tutvuda siin.

Keskkonnatervise uuringute keskus

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 09:46