Siseõhu saasteainete piirnormid Euroopa maades

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) sõnul on inimese üheks põhiõiguseks võimalus hingata tervisele ohutut välis- ja siseõhku.

Eurooplane veedab siseruumides keskmiselt 8–16 tundi. Siseruumide õhus võivad erinevate saasteainete kontsentratsioonid olla välisõhuga võrreldes 10–20 korda kõrgemad. Arvestades olukorda, et enamuse ajast viibitakse reeglina suurema saasteainete kontsentratsiooniga siseruumides, mõjutab olenemata saaste päritolust inimese tervist olulisel määral just siseruumi õhk. Hetkel on Eestis sätestatud piirnormid välisõhu saasteainetele. Ühiskondliku kasutusega ruumides (kaubanduskeskused jt) vastavad normatiivid puuduvad, va lasteasutustes ja töökeskkonnas.

Analüüsi lähteülesanne tulenes eelkõige Eesti Keskkonnastrateegia 2030st. Strateegia kohaselt on üks arendamist vajavatest suundadest inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum. Eesmärgi saavutamiseks on keskkonnastrateegias välja toodud ka vastavad meetmed nagu regulatsioonide väljatöötamine ja seiresüsteemi arendamine siseruumide seisundi ning tervisemõjude jälgimiseks ning spetsialistide ja elanikkonna teadmiste tõstmine siseruumi terviseriskidest.

Seetõttu oli ka antud ülevaate-uuringu peamiseks eesmärgiks kaardistada erinevate Euroopa riikide siseõhu saasteainete piirnormid. Uurida, kui paljudes maades piirnormid olemas on ja millised on kattuvaimad saasteained (prioriteetsemad või toksilisemad ained). Uuringu tulemused aitaksid kaasa Eesti ühiskasutusega ruumide õhu saasteainete piirnormide välja töötamisel, võttes aluseks meile kõige sarnasema taustaga riikide piirnormid.

Töös on antud ülevaade peamistest siseõhus levivatest saasteainetest, piirnormidest ja kokkupuute mõjust tervisele; samuti siseõhu kvaliteedi regulatsioonist Eestis ja Euroopa Liidus. Toodud on ka erinevate Euroopa riikide siseõhu saasteainete piirnormid ja soovitused Eestile.

Uuringuga saab tutvuda siin

Keskkonnatervise uuringute keskus 

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 09:48