Müra ja õhusaaste ekspositsioonitasemed asulaväliste maanteede sanitaarkaitse vööndis ja testaladel

Töö eesmärgiks oli anda hinnang sanitaarkaitsevööndite kaotamisega seotud seadusemuudatuse võimalikust mõjust elanikele ning hinnata antud vööndi parameetrites (50, 150 ja 300m suurtest teedest) elanike võimalikke ekspositsioonitasemeid mürale ja saasteainetele.

Kolmes Eesti asulas: Luigel, Paldiskis ja Tabasalus teostati ajavahemikul 04.02.2015–08.04.2015 välisõhu kvaliteedi mõõtmisi liikuva õhulaboriga, millega määrati välisõhust erinevate saastekomponentide (lämmastikoksiidide, vääveldioksiid, süsinikoksiid, eriti peened tahked osakesed) kontsentratsioone ja meteoroloogilisi parameetreid (välisõhu temperatuur, suhteline õhuniiskus, tuule suund ja kiirus).

Maanteetranspordist eralduvatest saasteainetest avaldavad inimesele kõige suuremat mõju lämmastikdioksiid, süsinikoksiid ning peened osakesed. Lämmastikdioksiid on akuutselt mürgine kõrgel kontsentratsioonil. Sisse hingates absorbeeritakse 70–90% lämmastikdioksiidist hingamisteedes, ülemistes hingamisteedes absorbeerub ligikaudu 50% sissehingatavast lämmastikdioksiidist. Suukaudse hingamise korral jõuab enam lämmastikdioksiidi alumistesse hingamisteedesse. Lämmastikdioksiidid reageerivad õhus paljude orgaaniliste ühendite ja osooniga, moodustades väga erinevaid toksilisi produkte, millest osad põhjustavad bioloogilisi mutatsioone (nt nitroareenid ja nitrosoamiinid). Sissehingatud lämmastikdioksiid moodustab hingamisteede vedelikes lämmastikhappe, mis dissotsieerub nitraatiooniks. NO2 toimib peamiselt silmade, nina, kurgu ja hingamisteede limaskestade ärritajana. Väga kõrged lämmastikdioksiidi tasemed võivad põhjustada kopsuturset ja hajutatud kopsukahjustusi. Jätkuv kokkupuude kõrgete NO2 tasemetega põhjustab akuutse või kroonilise bronhiidi teket. Kokkupuude madalate NO2 kontsentratsioonidega võib põhjustada astmaatikutel bronhide reaktiivsuse suurenemist, kroonilise kopsuobstruktsiooniga patsientidel vähenenud kopsutalitlust ja suurendab hingamisteede nakkushaiguste riski, eriti lastel.

Peenosakeste mõju inimese tervisele sõltub eelkõige osakeste keemilistest omadustest ning hingamissüsteemi sadenemise piirkonnast (nina/neel, ülemised hingamisteed, alumised hingamisteed) ning osakeste eemaldamismehhanismist. Osakesed, eriti peenosakesed, koosnevad mikroskoopilistest tahketest või vedelatest piiskadest, mis oma mõõtmete tõttu jõuavad kõige kaugematesse kopsu piirkondadesse ja põhjustavad tõsiseid terviseprobleeme. Osakeste toimel suurenevad kopsuvaevused (hingamisteede ärritus, köha, hingamisraskused), väheneb kopsufunktsioon, süveneb astma, tekib krooniline bronhiit. Samuti soodustavad osakesed südame rütmihäireid, südamerabandusi, enneaegsed surmasid ning eluea lühenemist.

Süsinikoksiidil on tugev mõju inimese ja loomade tervisele. Sissehingamisel seotakse süsinikoksiid vere hemoglobiiniga (moodustub karboksühemoglobiin) hapniku asemel. See vähendab punaste vereliblede võimet transportida hapnikku kudedesse ja eriti südamelihasele ja ajusse. Kardiovaskulaarseid haigusi põdevatele inimestele võib see kujutada endast tõsist probleemi.

Mõõteperioodi jooksul ei mõõdetud üheski punktis ühtegi piirväärtust ületavat kontsentratsiooni. Nii Luigel, Paldiskis kui Tabasalus jäid mõõdetud kontsentratsioonid oluliselt madalamaks kehtestatud piirväärtustest. Vastavalt mõõtmistulemustele võib välisõhu kvaliteedi, antud piirkondades mõõdetud saastekomponentide osas, lugeda heaks. Modelleerimistulemuste põhjal jäävad samuti liiklusest pärinevate saastekomponentide tasemed kehtivatest piirväärtustest oluliselt madalamaks kõikides mõõtepunktides.

Lisaks välisõhu kvaliteedi mõõtmisele teostati ajavahemikul 10.02–08.04.2015 igas mõõtepunktis mürataseme mõõtmisi nii päevasel (07.00–19.00), õhtusel (19.00–23.00) kui ka öisel (23.00–07.00) ajal. Müra mõõtmistest selgus, et kõikides mõõtepunktides ületatakse nii päevasel kui ka öisel ajal kehtestatud piirnorme.

Pindus and Orru (2013) uuringutulemustest nähtub, et inimestel, kes elavad lähemal kui 150 m maanteest (üle 10 000 sõiduki ööpäevas), on oluliselt suurem võimalus haigestuda südamehaigustesse. Samuti nähtub samast uuringust, et valitseb selge seos maantee ja elukoha vahemaa ning haigestumisriski vahel. Sellest lähtuvalt tuleb vältida elamute ehitamist sõiduteede lähedusse (s.o minimaalselt 150 m sõiduteest), kuna see võimaldab minimeerida elanike eksponeeritust mürale ning õhusaastele.

Uuringuga saab tutvuda siin.

Keskkonnatervise uuringute keskus

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 15:12