Keskkonnatervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks

Uuring “Keskkonna­tervis: arusaamine riskidest ja motivatsioon tervisemõjude vähendamiseks“ selgitas Eesti inimeste suhtumist keskkonnast tulenevatesse negatiivsetesse tervisemõjudesse ja nende käitumisvalikuid mõjude vähendamiseks. 2015. a veebruaris ja märtsis üle Eesti läbi viidud küsitlusuuringus osales 1000 inimest vanuses 17–74-aastat.

Uuringust ilmnes, et 24% eestimaalastest on tõsiselt mures liiklusest tuleneva õhusaaste tervisemõjude pärast. Samas ahikütte õhusaastes näeb probleemi oluliselt vähem inimesi (7%). Kuigi kokkupuudet müraga peetakse suureks, teadvustavad vähesed müra tervisemõjusid. Keskkonnategurites näevad oluliselt suuremat ohtu tervisele kõrgema haridusega inimesed ja naised, samuti on Eesti muukeelne elanikkond selles suhtes murelikum. Hingamisteede kaebustega ja psühholoogiliste probleemidega inimesed teadvustavad oluliselt sagedamini just õhusaaste tervisemõjusid.

Võrreldes 2001. a küsitlustulemustega näeb 2015. a rohkem Eesti inimesi terviseohtu töökeskkonnas ja erinevates toodetes sisalduvates kemikaalides, kuid varasemast vähem inimesi peab oluliseks õhusaastest tulenevaid ohtusid.

Uuringus kõrvutati ka inimeste tegelikku kokkupuudet õhusaastega (peened osakesed PM10) oma elukohas ja nende hinnanguid kokkupuutele õhusaastega. Inimesed pigem ülehindavad oma kokkupuudet liikluse heitgaasidega ja tänavatolmuga, kuid alahindavad tegelikku kokkupuudet ahikütte õhusaastega. Saastega enam kokkupuutuvate inimeste seas on suurem nende osakaal, kes on allergilised, põevad südamehaigusi ja kellel on kõrge vererõhk.

Väga suur hulk inimesi (nt ahikütte suitsu puhul 68%, liiklusmüra puhul 48%, joogivee puhul 30%) ei ole midagi ette võtnud vältimaks kokkupuudet nende negatiivse mõjuga keskkonnateguritega. Seevastu üle 91% inimestest on enese kaitseks midagi ette võtnud kuuma ilma mõjude eest. Nii liiklussaaste, ahikütte suitsu kui ka siseõhu saaste puhul pole enamasti midagi ette võetud, sest inimesed pole sellele probleemile mõelnud. Ka on levinud arvamus, et liiklussaaste ja ahikütte suits ei põhjusta inimesele märkimisväärset kahju.

Kolm neljandikku küsitlusele vastanutest arvas, et ametiasutused peaksid tegema rohkem vähendamaks õhusaastest tingitud terviseriske. Ametiasutuste suuremat sekkumist ootavad pigem vanemaealised, vene keelt kõnelevad, väiksema sissetulekuga ja halvema tervisehinnanguga inimesed. Riiklikest meetmetest õhusaaste vähendamiseks peetakse parimaks rahalist toetust ühis­transpordi arendamiseks, kuid naastrehvide maksustamisele ollakse üldiselt vastu. Ahikütte saaste vähendamise meetmetest peeti parimateks vanade küttekollete uuendamise rahalist toetamist ja teadlikkuse tõstmist õigetest kütmisviisidest.

Pool vastanutest tunneb kohustust vähendada oma elustiiliga kaasnevat elukeskkonna reostust. Nende hulgas on enam naisi, maal elavaid, terviseriski kõrgeks hindavaid ja eesti keelt kõnelevaid inimesi.

Ülevaatega riskeerivat keskkonna- ja tervisekäitumist mõjutavatest teguritest saab tutvuda siin.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.

Lisainfo: Kati Orru, PhD, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadur. Kati.Orru|ä|ut.ee

Uuringut koordineeris Keskkonnatervise uuringute keskus.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 09:46