Koolide siseõhu infoleht

Siseõhu ehk ruumiõhu kvaliteet võib oluliselt mõjutada inimese tervist, kuna keskmiselt veedetakse 80% oma ajast siseruumides. On leitud, et mõne kahjuliku õhusaasteaine sisaldus võib olla siseruumides isegi suurem kui õues.

Lapsed veedavad keskmiselt 30% ööpäevast kooliruumides, seega ruumiõhu kvaliteet koolides on tervise seisukohalt väga oluline.

Keskkonnatervise uuringute keskus (KTUK) koostöös erinevate Terviseameti üksustega ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega viib kaheksas Tallinna koolis läbi koolide siseõhu kvaliteedi uuringu. Reaalseid mõõtmisi teostatakse 29.09 – 28.11.2014. Uuringu eesmärk on võrrelda omavahel klassiruumide õhukvaliteeti soojustatud ja soojustamata koolides. Igas koolis viiakse siseruumide uuringud läbi kahes klassiruumis.

Mikrokliimast uuritakse õhutemperatuuri ja suhtelist õhuniiskust. Õhukvaliteedi hindamiseks määratakse siseruumides süsinikdioksiidi (CO2) sisaldus.  Peente osakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) tasemed mõõdetakse nii sise- kui ka välisõhust, hindamaks kui palju välisõhu saastest jõuab siseruumidesse ning omakorda kui palju saastet tekib siseruumides.

Uuringu tulemused aitavad vastata küsimusele, kas soojustatud ja soojustamata koolide siseõhk on erineva kvaliteediga.

Uuritavad siseõhu parameetrid

Õhutemperatuur
Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Inimese jaoks on siseruumides optimaalne õhutemperatuur  22-25 ºC. Vabariigi Valitsuse määrus on kehtestanud õhutemperatuuriks õpperuumides vähemalt 19 ºC.

Suhteline õhuniiskus
Õpperuumi siseõhu optimaalne suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40% kuni 60%. Talvel võib nädala keskmine suhteline õhuniiskus langeda 25%-ni ja suvel tõusta 70%-ni. Suhteline niiskus mõjutab ka teatud mikroobide kasvu ja levikut. Niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama. Tihedalt suletavate pakettakende kasutamisel suureneb kondensatsioonirisk veelgi. Soojal aastaajal on hallitusseente sisaldus välis- ja ruumiõhus suurem kui talvel. Hallitusseente kahjulik mõju tervisele sõltub toksiine tootva seene liigist ja kogusest, aga ka inimese vastuvõtlikkusest ja kokkupuuteajast.

Niiskusest kahjustatud hoonetes viibivatel inimestel diagnoositakse tavalisest sagedamini hingamisteede infektsioone, limaskestade ja naha ärritusnähte ja allergilisi reaktsioone. Elamute ebasoodsad temperatuuri- ja niiskustingimused võivad pikendada ka nende haiguste kulgu, vähendada töövõimet, kiirendada väsimuse tekkimist töötamisel ja aeglustada taastumist puhkamisel.

Süsinikdioksiid (CO2)
Süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) hulka siseõhus võib lugeda inimesest eralduvate saasteainete indikaatoriks. Siseõhu süsinikdioksiidi sisaldus võib suureneda klassides tundide ajal. Süsinikdioksiidi suure sisalduse korral muutub ruum umbseks ning see võib põhjustada väsimust, peavalu ja töövõime vähenemist. Maksimaalne lubatud süsihappegaasi sisaldus õhus on 1000 ppm.

Osakesed
Peened osakesed (PM) on segu õhku pihustatud tahketest ja vedelatest osakestest ning vedelikku pihustatud tahketest osakestest, mida iseloomustatakse mikrogrammides või milligrammides kuupmeetri õhu kohta.

Sõltuvalt osakeste aerodünaamilisest diameetrist (μm) jaotatakse neid:
• Kuni 10 μm - peened osakesed (PM10);
• Kuni 2,5 μm - eriti peened osakesed (PM2,5);
• Kuni 0,1 μm - ultrapeened osakesed (PM0,1);

On leitud, et õhusaastes avaldavad kõige olulisemat tervisemõju peened osakesed. Saasteosakeste suurus on otseses seoses nende  võimega negatiivset tervisemõju esile kutsuda. Mida väiksemad on saasteainete osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need võivad sattuda.

PM10 läbivad tavaliselt ninaõõne ja kurgu ning jõuavad kopsudesse. PM2,5 ja PM0,1 jõuavad kopsu alveoolidesse ja veelgi väiksemad osakesed, aerodünaamilise diameetriga alla 0,1 μm võivad aga tungida otse vereringesse.

Kõige kergemateks õhusaaste sümptomiteks on ebamugavustunne rinnus, köha ja aevastamine. PM10 ja PM2,5 tervisemõju seostatakse südamehaiguste, kopsuhaiguste, kopsuvähi, astmahoogude ning mitmete teiste terviseriketega. Kõige tundlikumaks grupiks on lapsed, vanurid ja isikud, kellel on südame-ja veresoonkonna haigused ning kes põevad astmat; samuti inimesed, kes puutuvad tööalaselt kokku kõrgete saasteainete sisaldustega.

Õhusaaste peamine negatiivne mõju on seotud kudede oksüdatiivsete omaduste muutusega: hingamisteede rakkude aktiveerumine, autonoomse närvisüsteemi ja südame-veresoonkonna talitluse muutumine. Oksüdatiivse stressi tulemusena vere hapnikukande võime ning südame jõudlus vähenevad. Peente osakeste tervisemõju oleneb ka suuresti osakeste keemilisest koostisest. Üheks peamiseks arvatavaks tervisehäire põhjustajaks on just osakestega seotud raskmetallid nagu raud, nikkel, tsink ja vask.

Kuivõrd osakestega on seotud paljud keemilised elemendid ja nende mõju inimeste tervisele võrreldes teiste saasteainetega on niivõrd suur, siis kasutatakse neid tihtipeale õhusaaste indikaatorina tervisemõju uuringutes.

Kuigi õhusaaste mõjub inimesele kergemalt kui mõned teised keskkonnategurid, on sellest mõjutatud rohkem inimesi.

Osakeste sisaldusele kehtestatud piirväärtused EL-s

SaasteainePiirväärtus, μg/m3Keskmistamise aegLubatud ületamised
Peened osakesed (PM10)50 μg/m324 tundi35 päeva aastas
40 μg/m31 aasta0
Peened osakesed (PM2.5)25 μg/m3 (kuni 01.01.2015)1 aasta0
20 μg/m3
(alates 01.01.2015)
1 aasta0

Piirväärtused on kehtestatud välisõhu saasteainetele.
Eestis puuduvad õigusaktidega kehtestatud normid ruumiõhule.

Kuidas saavutada tervislik siseõhk koolis?

  • Ruume tuleb tuulutada sageli. Õietolmuperioodil peab aga akna kaudu tuulutamisel arvestama võimaliku allergiariskiga. Allergiariski vähendamiseks võiks kasutada spetsiaalseid õietolmu kaitsevõrke;
  • Ventilatsiooni süsteemi hooldamine peab toimuma regulaarselt, vastavalt hooldamisjuhendile. Igal lasteasutustel peab olema lihtne ventilatsiooni kasutamise juhend.

Loe lisaks:

Koolieelsete lasteasutuste tervistedendav keskkond

WHO guidelines for indoor air quality selected pollutants

WHO guidelines for indoor air quality dampness and mould

  

 
Viimati uuendatud:  reede, 26 juuni 2015 14:05