Keskkonnatervise fookuses on lapsed

Laste tervis ja ohutus ning nende kasvukeskkonna kaitsmine on väga oluline teema kõikide inimeste jaoks. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt 20. novembril 1959. a vastu võetud „Lapse õiguste deklaratsioon“ viitab, et laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi.

Rahvusvaheline Keskkonnatervise Föderatsioon - IFEH (International Federation of Environmental Health) on pühendanud 2015. aasta Maailma Keskkonnatervise Päeva laste kaitsele. Antud teema seostub ka 2010. aastal vastu võetud Parma deklaratsiooniga.

Lapsed on osa meie ühiskonna kõige haavatavamast sihtgrupist ja nad vajavad tavapärasest enam kaitset. Lapse kokkupuude keskkonnamõjudega algab juba emaüsas ja seetõttu peavad erinevad ennetavad meetmed olema suunatud ka lapseootel emadele. Viimaste aastakümnete uurimistrendid keskenduvad lisaks loote ja lapse arengut mõjutavate ainete uuringutele ja ka nende ohtudele, mis võivad kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele (POS ehk püsivad orgaanilised saasteained rinnapiimas; hormoonsüsteemi häirijad).

Võrreldes täiskasvanutega on lapsed nõrgemini kaitstud nakkushaiguste, halva toitumuse, keemiliste saasteainete ja õhusaastest tingitud negatiivsete mõjude eest. Samuti juhtub just lastega rohkem õnnetusi nii kodus kui liikluses.

Tegevused
Peamiseks eesmärgiks 2015. aastal on seatud tegevused, mis vähendaksid laste kokkupuudet keskkonnast tulenevate ohtudega:

  • Kokkupuude passiivse suitsetamisega
  • Halb toitumus (vähene või ebakvaliteetne toitumine)
  • Keemilised saasteained (joogivees, toidus, mullas, parfüümides, mänguasjades jt)
  • Nakkushaigused
  • Sisemised saasteained (nt toidu ja joogiga manustatavad lisaained)
  • Välimised saasteained (õhk, muld, vesi, jäätmed jt)
  • Ohud kodukeskkonnas
  • Ohud liikluses

Teemade ring on valitud väga lai seetõttu, et igal riigil oleks võimalus tegeleda just neile omaste kitsaskohtadega.

Teadusasutustele on suunatud üleskutse tudengite kaasamiseks, kuulutades välja temaatiline konkurss lühivideote tegemiseks olulistel keskkonnatervise teemadel. Võimalus osaleda on kõikidel, liikmelisus ei ole määrav. Kõik saadetud videod pannakse üles IFEH kodulehele, kust leiab täpsemat infot kogu ürituse kohta inglise keeles.

Eesti on IFEH-iga ametlikult seotud Tartu Tervishoiu Kõrgkool kaudu, kuid Keskkonnatervise Uuringute Keskus (KTUK) kutsub ka kõiki teisi huvitatud osapooli selle algatusega ühinema ja panustama laste kaitsesse.

KTUK-i tegevused
Eelmise aasta sügisel alustati uuringuga „ Soojustatud ja soojustamata koolimajade siseõhu kvaliteedi uuring Tallinnas“, milles osales kaheksa kooli Tallinna eri piirkondadest. Uuringu lõpparuanne valmib 2015. aasta juuniks ja avaldatakse Terviseameti kodulehel.

Terviseameti tegevused
Terviseamet viib iga-aastaselt läbi sihtuuringuid lasteasutustes. Kõikide uuringute aruanded avaldatakse ameti kodulehel.

2014. aastal osales Terviseamet jätkuvalt WHO projektis "Surveys in schools". Eestist osales projektis neli kooli: kaks Ida-Virumaalt ja kaks Lääne-Virumaalt, igast koolist kolm klassi.
Koos nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonnaga korraldati 2014. aastal koolieelsetes lasteasutustes kampaania „Puhtad käed“. Selles osales 73 lasteaia 1546 koolieelikut.
Eelmise aasta sihtuuringu „Õpilaste tervist toetav keskkond koolis. Valgustuse seisund koolides“; eesmärk oli saada ülevaade koolide õpikeskkonna (valgustuse) seisundist.
Kokku uuriti valgustuse seisundit 14s koolis. Nõuetele vastav valgustus oli 97% õpperuumidest.

2015. aasta sihtuuringud:

  • Legionella bakterite esinemine lasteasutuste ujulates.
  • Koolieelsete lasteasutuste mänguväljakute terviseohutuse seisund.
  • Renoveeritud koolide siseõhu kvaliteet.
  • Mänguasjade terviseohutuse hindamine sõimerühmades.          


Eesti laste (keskkonna)tervise kaitse alusdokumendid
Eesti „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ ühe prioriteetse suunana on nimetatud tervislik elu- , töö- ja õpikeskkond, mis on ühtviisi oluline nii lastele kui ka kõigile teistele ühiskonnaliikmetele. Puhas ja turvaline keskkond on alus, mis võimaldab inimestel kasutada maksimaalselt oma võimalusi nii üksikisiku kui ka ühiskonnana, ning keskkonnariskide vähendamine ja kõrvaldamine on seega esmatähtis.

Eesti ühines ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. aastal vastu võetud „Lapse õiguste konventsiooniga“ 1991. aasta sügisel. Konventsiooni artikkel nr 24 sätestab laste õiguse tervisele, kus muuhulgas on kirjeldatud ka keskkonnatervise abinõud:

  1. Osalevad riigid tunnustavad lapse õigust võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Osalevad riigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugustele tervishoiuteenustele.
  2. Osalevad riigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti:
    a) vähendada imikute ja laste suremust;
    b) kindlustada vajalik arstiabi ja tervishoid kõigile lastele, rõhutades esmatasandi tervishoiu arendamise vajadust;
    c) võidelda haigestumiste ja alatoitluse vastu, kaasa arvatud esmatasandi tervishoiu raames, kasutades muuhulgas ka käepärast tehnoloogiat ja hoolitsedes küllaldase toitva söögi ja puhta joogivee kättesaadavuse eest, arvestades keskkonna saastumise ohuga;
    d) kindlustada emadele vajalik sünnituseelne ja -järgne arstlik hooldus;
    e) kindlustada kõikidele ühiskonnakihtidele, eriti lapsevanemaile ja lastele informeeritus, hariduse kättesaadavus ning toetus põhiliste teadmiste rakendamisel, mis puudutavad lapse tervist ja toitmist, rinnaga toitmise eeliseid, hügieeni, keskkonnatingimuste parandamist ning õnnetusjuhtumite vältimist.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses, mis jõustus 01.01.1993 on samuti kirjeldatud lapse õigusi puhtale ja turvalisele elukeskkonnale.
VII. osa Laps ja elukeskkond
§ 45. Õigus puhtale elukeskkonnale
 (1) Tulevastel põlvkondadel on õigus puhtale elukeskkonnale.
 (2) Kõik inimesed ja institutsioonid on kohustatud oma tegevuses vältima elukeskkonna kahjustamist, et mitte rikkuda sündinud ja veel sündimata laste õigust täisväärtuslikule elule, tervisele ja arengule.
§ 46. Laste elukeskkonna hoidmine
 (1) Laste huve puudutavate projektide väljatöötamisest, hindamisest ja heakskiitmisest peavad osa võtma sotsiaaltalituse esindajad.
 (2) Elukeskkonda halvendada võivate või tervisele ja arengule ilmselt ohtlike projektide puhul on sotsiaaltalitusel õigus tõstatada nende peatamise küsimus.
 (3) Lastele mõeldud ruumid, hooned ja rajatised olgu lastele sobivad ja tervislikud, nende projekteerimisel, ehitamisel ja sisustamisel tuleb lähtuda laste eripärast, huvidest, tervisest ja vajadustest ning nende rajamine tuleb kooskõlastada sotsiaaltalitusega.
 (4) Keskkonnaelemendid, mis kahjustavad laste tervist ja arengut, tuleb muuta ohutuks.

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 09:33