Keskkonnatervis fookuses

Keskkonnatervise mõistet tõlgendatakse sageli ekslikult. Tihti arvatakse, et tegemist on pigem puude ja taimede kui inimeste tervisega. Tegelikkuses käsitletakse keskkonnatervise mõistet aga just seoses inimese tervisega ja sellega kuidas keskkond seda mõjutab.

Keskkonnatervise termin hõlmab neid inimese tervise aspekte, k.a elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020).

Keskkonnategurid ja tervis

Saasteained

Saasteaine on klassikaliselt soovimatu tahke, vedel või gaasiline tervist või keskkonda ohustav aine vees, õhus või pinnases. Enamus saasteainetele on erinevate määrustega sätestatud piirväärtused. Kahjulik mõju tervisele võib ilmneda reeglina nende piirväärtuste ületamisel. Viimasel ajal räägitakse ka müra- ja valgusesaastest.

Õhk
Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5).
Siseõhu ehk ruumiõhu kvaliteedi tähtsus inimese tervisele on suur, kuna inimesed veedavad keskmiselt 80% oma ajast ruumides. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonna haigused.

Toit
Kõige enam haigusi, mis on seotud toiduga, põhjustavad toidu mikrobioloogiline ja keemiline saastumine, väärtoitumine, oluliste toitainete defitsiit või ületarbimine.

Vesi (suplus- ja joogivesi)
Kõige enam haigusi, mis on seotud joogi- ja suplusveega põhjustavad seal esinevate komponentide (nitraadid, raud, mangaan, ammoonium, mikroorganismid) liigsus või teiste eluks vajalike komponentide (fluor, mangaan, kaltsium, mikroelemendid) vaegus joogivees.

Müra, vibratsioon ja kiirgus
Müra võib kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu ja tähelepanuvõimet ning tekitada peavalu. Lisaks sellele mõjub müra kahjulikult veresoontele ja vererõhule ning võib tekitada südame funktsionaalseid häireid ning psühho-emotsionaalset pinget. Vibratsioon aga kahjustab eelkõige inimeste närvisüsteemi ja veresoonkonda.
Ioniseeriv kiirgus tuleneb eelkõige pinnase ja põhjavee looduslikult kõrgest radooni ja raadiumi sisaldusest.

Psühhosotsiaalne keskkond on sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete tegurite kompleks ümbritsevas keskkonnas.

Kuidas vähendada keskkonnategurite negatiivset mõju tervisele?

Inimese tervist mõjutavad:

”Geneetika laeb relva, keskkond vajutab päästikule” J. Stern

Keskkonnatervise seisukohalt on oluline, et inimesed seostaksid omavahel keskkonda ja tervist ning mõistaksid, et keskkonda tervendades/säästes mõjutavad nad ka paljude inimeste tervist. Ümbritsevat keskkonda on ühel inimesel raske muuta, kuid ka väike panus on oluline, et muuta tervikut.

Kes keskkonnatervisega Eestis tegelevad?
Riik kavandab ja viib ellu riiklikku poliitikat Rahvatervise arengukava kaudu, reguleerib keskkonnatervisega seotud saasteainete kontsentratsioonide piirväärtuseid ja teostab riiklikku järelvalvet. Need tegevused mõjutavad kogu keskkonda ning inimesi selle osana.

Põhifunktsioone täidavad Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut.

Teised kaasatud riigiasutused on Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium, Keskkonnaamet, Siseministeerium, Keskkonnaagentuur jt.

Teadlased uurivad keskkonnatervise erinevaid aspekte, et kõik huvitatud osapooled (riik, kohalikud omavalitsused, elanikud) saaksid oma tegevuses tugineda teaduspõhistele andmetele.
Eesti teadusasutustes on keskkonnatervise-alaseid uuringuid vähe tehtud. Tervisemõjude uuringuid on viimastel aastatel tehtud peamiselt Tartu Ülikooli tervishoiu instituudis. Keskkonnaga seotud seiret, analüüse ja uuringuid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK).

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 30 juuni 2015 09:33