Lapsehoiuteenus

12. märtsi 2007  määrusega nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele”, on kehtestatud tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele ja osutamise ruumidele.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 12¹ lõige 1 kohaselt on lapsehoiuteenus lapse seadusliku esindaja või perekonnas hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille vältel tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. Sotsiaalhoolekande seaduses on kehtestatud nõuded riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavale lapsehoiuteenusele (kui sotsiaalteenusele), teenuse osutajale ning lapsehoidjale. Muuhulgas on sätestatud nõue, et riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust võib osutada vaid tegevusloaga. Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud lapsehoiuteenuse regulatsioon ei laiene eraisikute vahelistele suhetele (va kui teenust osutab tegevusluba omav teenuse osutaja) ning konkreetsed lepingu tingimused ning nõuded lepitakse kokku pooltevahelise lepinguga.

Rahvatervise seaduse alusel esitab avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele:

  • lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.

Sotsiaalministri 12.03.2007 nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ § 5 alusel  lapsehoiuteenuse osutaja koostab riskianalüüsi laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning ruumide ja õue mänguala ohutuse hindamiseks, dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ning esitab riskianalüüsi tulemused järelevalveametniku nõudmisel.
Vaata näidist riskianalüüsi koostamiseks: Lapsehoiuteenuse keskkonna hindamiskriteeriumid (Sobib kasutamiseks ka asenduskoduteenuse puhul.)

Vaata lisaks Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutustes (Tervise Arengu Instituudi juhendmaterjal 2010)

 
Viimati uuendatud:  teisipäev, 14 juuli 2015 09:58