Koolide ajutine sulgemine

Laste- ja hooldeasutuste sulgemine haiguste tõttu
 
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel võib kooli ajutiselt sulgeda maavanem, vallavanem või linnapea Terviseameti piirkondliku asutuse direktori ettepanekul.
Laste- ja hoolekandeasutusi võib ajutiselt sulgeda maavanem, vallavanem või linnapea ning ka asutuse juht pärast kooskõlastamist Terviseameti piirkondliku asutuse direktoriga.
 
Enne sulgemisotsuse heakskiitu teeb Terviseameti piirkondliku asutuse juht kindlaks, kas selleks on vajaliku epidemioloogiline näidustus.
 
Epidemioloogilise näidustuse määramiseks peab Terviseameti piirkondliku asutuse tervisekaitseametnik-epidemioloog:
a) tutvuma kujunenud olukorraga koolis, laste- või hooldeasutuses,
b) sõltuvalt nakkushaiguse leviku ulatusest ja intensiivsusest kollektiivis määrama kollektiivi haigestunud liikmete arvu, mille korral on nakkuse edasise leviku tõkestamiseks vajalik asutus ajutiselt sulgeda ning
c) järgima nõuet, et puhangu tuvastamiseks peab viiel haigestunul olema nakatumise etioloogiline tegur laboratoorselt kindlaks tehtud,
d) mitteidentifitseeritava etioloogilise teguri tuvastamisel või laboratoorse uuringu negatiivse tulemuse korral võib erandkorras tuvastada puhangu esinemist epidemioloogiliste ja kliiniliste tunnuste ühtumisel ning soovitavalt tuleb kooskõlastada see Terviseameti epidemioloogia osakonnaga.
 
Terviseameti piirkondliku asutuse direktori poolt tehtava ettepaneku või antava kooskõlastuse vormi (telefoni teel, paberkandjal või E-postiga) ei ole seadus sätestanud, kuid on soovitav omada tuvastatav kinnitus selle väljastamise kohta.
 
Perearsti ja nakkushaigusi raviva eriarsti ülesanded
Perearst või nakkushaigusi raviv eriarst:

  • teeb nakkushaige või nakkuskahtlase isiku terviseuuringu ja saadab vajadusel uurimismaterjali laborisse uuringuteks ning määrab talle ravi;
  • teavitab registreerimisele kuuluvate nakkushaigusjuhtude korral Terviseameti kohalikku asutust nakkushaiguskahtlusest, haiguse diagnoosimisest, haige nakatumise asjaoludest ja laboriuuringute tulemustest;
  • teeb nakkushaigele või tema seaduslikule esindajale teatavaks haiguse nakkusohtlikkuse, haiguse leviku teed, haiguse ravimata jätmise tagajärjed ja haigele seaduse alusel kohaldatavad piirangud ning annab juhiseid nakkuse leviku vältimiseks. Edastatud teabe kohta teeb arst sissekande ravidokumenti.

 Nakkushaiguse puhangu kindlakstegemiseks on nõutav esimeselt viielt kollektiivis haigestunud isikult võetud uurimismaterjali saatmine laborisse diagnoosi kinnitamiseks. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmetega haigusjuhud ei vaja diagnoosi laboratoorset kinnitust.

Epideemia korral on nõutav esimeselt kümnelt haigestunud isikult võetud uurimismaterjali saatmine laborisse diagnoosi kinnitamiseks. Järgmised analoogilise kliinilise pildi ja epidemioloogiliste andmetega haigusjuhud ei vaja diagnoosi laboratoorset kinnitust.
Vaata ka sotsiaalministri määrust Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega.

Gripiseire programmi raames teeb Terviseameti viroloogialabor (Kotka 2, Tallinn, 6943632) analüüse tasuta. Enne analüüsi saatmist palume kindlasti kontakteeruda laboriga. Uuringutulemusi on võimalik teada saada juba mõne tunni pärast.
 
Nakkushaiguste tõrje nõuded gripi ja ägeda respiratoorse viirusnakkuse korral

Väljavõte sotsiaalministri määrusest Nakkushaiguste tõrje nõuded.

Haige isoleerimine. Haige hospitaliseeritakse raske haigusvormi ja tüsistuste või nende tekke ohu korral.
Tõrjeüritused nakkuskoldes, desinfektsioon. Haigestumise tõusu ja epideemilise leviku perioodil korraldatakse lastekollektiivides laste igapäevane jälgimine, et haiged lapsed varakult avastada. Haigestunud lapsed eraldatakse kohe rühmast. Nakkuse sissetoojateks lastekollektiivi võivad olla haigestunud kasvatajad ja muu personal. Võõraste isikute sissepääsu lasterühmadesse piiratakse maksimaalselt. Haigeid ja haiguskahtlasi töötajaid ei lubata laste juurde.

Haigestunu levitab maksimaalselt viirusi katarraalsete nähtude kõrgperioodis 5.–6. haiguspäeval. Laps lubatakse tagasi kollektiivi pärast haigusnähtude kadumist, seega mitte varem kui 7 päeva pärast haiguse algust. Ruumides korraldatakse märgpuhastamine desinfektsiooniaineid sisaldava pesemisvahendiga.
Immuniseerimine. Elanikke vaktsineeritakse A- ja B-gripi vastu gripi epideemilise tõusu eelsel perioodil septembris-oktoobris. Eeliskorras kuuluvad immuniseerimisele gripi riskirühma kuuluvad inimesed. Gripivaktsineerimise iseärasuseks on selle kordamise vajadus igal aastal, sest gripiviiruste antigeenne struktuur muutub igal hooajal, mis tingib uue vaktsiini kasutamisele võtmise.

Tõrjeüritused nakkuspuhangu korral. Lasterühm isoleeritakse, võõraid isikuid ei lubata lasterühma juurde, haigusnähtudega kasvatajad jm personal eemaldatakse töölt.

Nakatamisoht kestab gripi, paragripi ja RS-viirusnakkuste korral 7–10 päeva, adeno- ja enteroviirusnakkuste korral kuni kaks nädalat. Haige eemaldatakse kollektiivist eelnimetatud perioodiks, kuid tagasi ei lubata mitte enne kliiniliste haigusnähtude täielikku kadumist. Lastekollektiivides nakatub 80–100% lastest.
Gripi puhul on intervall esmaste ja korduvjuhtude vahel 1–2 päeva, mittegripoossete respiratoorsete nakkuste korral 5–6 päeva.
Puhangu kestus lastekollektiivides on A-gripi korral 6–10 päeva, B-gripi korral 18–25 päeva, paragripi korral 8–14 päeva, RS-viirusnakkuste korral 10–15 päeva, adenoviirusnakkuse korral 25–30 päeva.
Haige isoleeritakse kodus või hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel haiglasse. Lastekollektiivis on soovitatav sisustada ruum haigestunud laste koheseks ajutiseks isoleerimiseks.

Kui sama etioloogiaga epidemioloogiliselt seotud haigusjuhtude arv rühmas on üle viie, kehtestatakse lasterühmale karantiin 10 päevaks pärast viimase haigusjuhu esinemist: uusi lapsi ei lubata rühma, keelatakse teiste rühmade külastamine ja ühisüritused, keelatakse ka kasvatajate liikumine rühmade vahel. Kasvatajad jälgivad lapsi uute haigusjuhtude varajaseks avastamiseks.

 
Viimati uuendatud:  reede, 20 jaanuar 2012 14:38