Kosmeetikatoodete kasutajatele

© Terviseamet
 
Eesti turule jõuab aastas 10 000 kosmeetikatoote ringis. Kuigi kosmeetikatoodete terviseohutuse eest vastutavad tootja ja importija, soovitab Terviseamet tarbijatel enne ostmist kaubaga põhjalikult tutvuda.
Vastavalt rahvatervise seadusele tootja, kes valmistab Eestis kosmeetikatooteid või laseb neid Eestis turule toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse mõistes, teatab enne kosmeetikatoote turule laskmist kirjalikult Terviseametile oma ärinime ja tegevuskoha aadressi Eestis. Kontroll kosmeetikatoodete terviseohutuse ja õige märgistuse üle toimub turujärelevalve korras, kontrollivad Terviseameti ja Tarbijakaitseameti inspektorid.

Tutvu tootega juba enne ostmist
Terviseametile on tarbijad kaevanud peamiselt kosmeetikumide põhjustatud allergianähtude tõttu. Kurdetakse, et kosmeetikatoode tekitab naha ärritust, paistetust, ville jne. Kuigi Euroopa Liidu kosmeetikadirektiiv sätestab nõude, et kosmeetikum ei tohi kogu oma eluea jooksul kahjustada inimese tervist (kui temaga toimitakse ettenähtud viisil ja tingimustel), ei anna sajaprotsendilist tagatist toote ohutuse kohta mitte keegi; sajaprotsendiliselt ohutut toodet pole olemas. Seepärast tuleb tarbijal enne uue toote ostmist teha kindlaks, kas see talle sobib. Seega – kahtle, kontrolli, küsi ja juurdle, enne kui ostad. Sama korda siis, kui oled juba ostnud.

Kosmeetikatoote märgistamine
Kosmeetikatoodete ohutust ja märgistamist käsitleb Kosmeetikatoodete määrus nr 1223/2009/EÜ.
 
Kosmeetikatoodete märgistus peab olema eesti keeles, nähtav, selgelt loetav, kulumiskindel, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav. Müügipakendil peab olema tootja, tema volitatud esindaja või toote turule laskmise eest vastutava isiku nimi, ärinimi või logo ja aadress või registrijärgne asukoht. Samuti peab toote- või ümbrispakendil olema märgitud riigi nimi, kus kosmeetikatoode on valmistatud.

Toote- ja ümbrispakendile peab olema märgitud kosmeetikatoote minimaalse säilimisaja viimane kuu ja aasta, mis arvatakse säilimisaja sisse. Vajadusel märgitakse ära ka hoiutingimused, et tagada toote säilimine ettenähtud aja jooksul. Kaubanduses laialt levinud tähistust – kuupäev, kuu ja aasta (näiteks 2000. aasta 31. märtsil toodetu puhul 310300) – kasutatakse ka kosmeetikumidel. Saksamaal on levinud ka tähistus nädalapäev, nädal ja aasta ehk 31. märtsil 2000. aastal toodetud kaup kannab numbrikombinatsiooni 1140, mis tähendab, et toode valmistati 1. nädalapäeval, 14. nädalal ja kümnendi 10. aastal.
 
Minimaalset säilimisaega ei märgita, kui see on pikem kui 30 kuud. Selliste toodete pakendile märgitakse üldjuhul periood, mille jooksul võib tarbija kosmeetikatoodet pärast tootepakendi avamist ohutult kasutada. Nimetatud teave esitatakse avatud kreemipurgi sümboli abil, mille sisse või selle vahetusse lähedusse kantakse ohutu kasutamise periood kuudes. Kuude arv kirjutatakse numbritega, mille järele märgitakse täht „M“.
Toote- või ümbrispakendile peavad olema märgitud kosmeetikatoote koostises olevad ained, mille sisaldus on suurem kui 1%. Koostisaineid, mille sisaldus tootes on väiksem kui 1%, võib loetleda vabas järjestuses pärast teisi koostisaineid.

Toote- või ümbrispakendile kleebitud eestikeelne teave ei tohi katta kosmeetikatoote koostisainete loetelu ja ohusümboleid. Tarbija nõudmisel peab müüja andma suulist lisateavet toodete omaduste, kasutamise, päritolumaa ja tootmisaja kohta.

Mida miski sisaldab
Enne kosmeetikavahendi ostmist on vaja ära tunda oma naha- ja juuksetüüp. Seejuures tuleb arvestada ka oma vanust, sest vananedes muutub nahk kuivemaks.
Normaalse nahaga inimesele sobib näiteks pesuvahend, milles leelis on ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja vaha. Kõige õrnem nahk on beebidel, kuid ka suurematel lastel, nende jaoks on müügil lasteseebid.
Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli sisse seebitada, sest niiviisi eemaldatakse naharasu, võib tekkida nahapõletik. Nahk hakkab kihelema, punetama ja ketendama. Tuleb valida tundlikule nahale sobiv pesemisvahend, näiteks kreemja koostisega dushigeel, ja vajadusel ennast pärast pesemist õlitada-kreemitada. Seebid võiksid olla keha ja näo jaoks erinevad, sest näonahk on keha omast õrnem. Soovitav oleks jääda selle tootemärgi juurde, mida pikema aja jooksul olete hästi talunud.
 
Reklaamis kõige pealetükkivamalt kiidetud ained on sageli koostisainete loetelu lõpus. Sellest võib järeldada, et tootes (kreemis, ðampoonis vms) pole seda "imetoimega ainet" kuigi palju.
 
Müügiriiulitel on rikkalikult tooteid, mida reklaamitakse mõistega "looduslik" või "bio-". Paljud tarbijad ongi keskendunud vaid loodustoodetele, kuna peavad seda väheallergiliseks ja nahale vastuvõtlikumaks. Kuid ka loodus pole riskivaba. Rohkesti esineb ju selliseid taimi (arnika, rosmariin, saialill, raudrohi, geraanium, makadaamia), mis tundlikel inimestel põhjustavad allergilisi reaktsioone.
Reklaamides lubatule ei vasta tihti ka paljud "biotooted", kuna sisaldavad sünteetilisi värv- ja konserveerimisaineid. Neist aga tootjad targu vaikivad.
Looduslikud värvained pole nii püsivad ja ei värvi küllalt intensiivselt kui kunstlikud. Seetõttu on dekoratiivkosmeetika harva valmistatud vaid looduslikul alusel või täielikult loodusainetest. Konserveerimata või eriliste kergete lendõlidega konserveeritud looduslik kosmeetika rikneb kiiremini kui võrreldavad keemiliselt konserveeritud tooted.

Kasuta kosmeetikumi ohutult
Lisaks sellele, et eriti tundlikel inimestel võivad mõned kosmeetikumid tekitada allergiat, tuleb terviserikete vältimiseks kosmeetikumide kasutamisel meeles pidada ka teatud ohutusnõudeid. Näiteks ei tohi juukselakki pihustada lahtise tule lähedal, isegi hõõguvat sigaretti ei tohi samal ajal käes hoida. Pihustamise hetkel võib juukselakk süttida ja tekitada tõsiseid põletushaavu.
Hoiduda tuleb ka aerosoolpakendis kosmeetikumide sissehingamisest, kuna see võib tekitada kopsukahjustusi.
Küllaltki sageli vigastatakse ripsmeharjaga silmi. Seepärast ärge kunagi värvige ripsmeid sõidu ajal, näiteks autos, bussis, trammis jne, kuna nii võib harjaots silma sarvkesta kriimustada. Haavandisse võivad sattuda haigusetekitajad ja ongi põletik käes.
 
Kosmeetikume ei tohi teistega jagada. Kui keegi teine kasutab teie ripsmetuði harja või puudrikäsna, võib ta neid näiteks süljega niisutada ja niiviisi bakteritega reostada. Või põeb ta näiteks silmapõletikku ja annab ripsmeharja kaudu haigusetekitajad teisele edasi. Paraku on kauplustes, salongides jm massiliselt levima hakanud kosmeetikumide, näiteks huulepulkade ühistestimine. Aga iga inimese mikrofloora on erinev, näiteks huultel võib olla tõvestavaid mikroobe (ohatis ehk herpesviirus), mis huulepulga kaudu võivad paljusid inimesi nakatada. Samamoodi võivad haigusetekitajad inimeselt inimesele levida siis, kui kreemitopsikutest võetakse näpuga kreemi. Kreem on mikroobide paljunemiseks väga soodne keskkond.
Ka ainult ise oma kreemitopsist kreemi võttes peske alati enne makeupi tegemist käsi, siis on väiksem oht, et näiteks toode võiks saastuda ja sedaviisi hiljem kasutaja tervise ohtu seada.
 
Probleeme võivad põhjustada kunstküüned, eriti siis, kui nad on halvasti kinnitatud. Kui kunstküüne ja oma küüne vahele jääb õhuvahesid, võivad sinna sattuda seenhaiguse tekitajad.
 
Enne magama minekut võtke makeup maha. Siis on kindel, et ripsmetuði helbed ei satu silma ja sarvkest ei saa viga, kui unisest peast silmi hõõrute.

Kosmeetikatoodete koostisained
Kosmeetikatoodetes kasutatakse erinevaid aineid 3000, lõhnaaineid isegi 5000 ringis.
Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine.
Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad.
 
Tuntumad taimsed õlid
jojoba-, avokaado- ja saialilleõli rahustav ja põletikuvastane;
porgandiõli pehmendab ja kaitseb nahka liigse kuivamise eest, sisaldab A-vitamiini ning nahka pruunistavad B-karotiini;
oliiviõli pehmendab ja niisutab nahka, põletikuvastane;
maisiõli imendub hästi, toidab nahka vitamiinide ja antioksüdantidega.

Tuntumad loomsed õlid
kalamaksaõli ravib hästi rasust nahka ja aknet;
platsentaõli sisaldab palju aminohappeid, mineraale ja vitamiine, kuid Euroopas (sealhulgas Eestis) ei lubata seda kosmeetikatoodetes kasutada;
veelindude liigeserasv lõhnatu ja läbipaistev õli, mis hapnikuga kokkupuutel ei rikne.
 
Emulgaatorid (trietanolamiin jt) –puhastavad ja niisutavad nahka ning nende ülesanne on kreemi või emulsiooni koostisainete liitmine.
 
Toime- ehk mõjuained (aktiivkomponendid) jagunevad toime järgi järgmiselt:
Niisutajad naha niiskusesisalduse säilitamist peetakse kaasaegse kosmeetika võtmeküsimuseks, sest see pidurdab vananemist.
NFM ehk natural moisturizing factor     nahas loomulikult olemas, kuid kreemidesse lisatuna suurendab naha niiskusesisaldust;
hüaluroonhape mükopolüsahhariid, leidub naharaku välisaines, üks soositumaid ja kallimaid niisutajaid, suudab siduda vett kuni 400 korda oma kaalust rohkem;
ternespiim sisaldab proteiine, rasvhappeid, vitamiine ja niisutavaid aineid;
kalaproteiinid kalade skeletist saadud proteiinid, mis imenduvad hästi nahka ja on tugevad niisutajad;
puuviljahapped ehk AHA-happed peenmolekulaarsed looduslikud komponendid, näiteks suhkruroost saadav glükoolhape, piimhape, rohelisest õunast ja pirnist saadav õunhape, sidrunhape. 3-4%-lise AHA-sisaldusega toodetel on niisutav efekt.
Niisutajate hulka kuuluvad ka glütserool, sorbitool, karbamiid, kollageen, mükopolüsahhariidid (parandavad kollageeni ja elastiini moodustumist) jt.
 
Bioaktiivsed ained  elavdavad naha tegevust, parandavad ainevahetust ja mikrovereringet ning aitavad kaasa naha uuenemisele:
aminohapped   proteiinid, mille najal on üles ehitatud kõik koed;
DNA ja RNA parandavad naha ainevahetust, reguleerivad valgusünteesi, suurendavad naha võimet siduda vett ja omastada hapnikku;
elastiin tugivalk, mis annab nahale elastsuse, pingutab, vähendab kortse;
embrüoekstraktid takistavad niiskuse haihtumist, parandavad rakkude jagunemist, kuid neid ei lubata kasutada nagu platsentatki;
mesilasema toimeaine rahustav, pehmendav, põletikuvastane;
kollageen enim profitoodetes kasutatav suurmolekulaarne valk nagu näiteks letsitiin (leidub munarebus, seemnetes, rakumahlades), õietolmuekstrakt jt.
 
Rahustavad ained
bisabolool saadakse kummelist;
roheline tee; 
taruvaiguekstrakt oma põletikuvastase toime tõttu sobib just rasusele ja vistrikulisele nahale.
Säilitusained ja antioksüdandid, näiteks salitsüülhape, sidrunhape, E-vitamiin jt, hoiavad kosmeetikumid kasutamiskõlblikena.  Lisaks loetletud ainetele sisaldavad kosmeetikumid vitamiine ja miroelemente, värve ja pigmentaineid ning lõhnaaineid. Viimaseid kasutatakse aga üha vähem, kuna tegemist on peamiste allergiatekitajatega. Viimaste aastate suunda ongi tagasipöördumine looduse, värskuse ja puhtuse poole ning keskkonnasäästlikkus. Näiteks on tunnustatud iluravivahendiks saanud muda-, turba- ning savimaskid. Nende abil mineraalide omastamine ergutab naharakkude tegevust, tõstes näiteks nende hapnikusisaldust ja normaliseerides naha bioloogilisi protsesse.
Kosmeetikumide säilitamine
Suurem osa kosmeetikatooteid säilib 2–3 aastat, kui neid õigesti kasutatakse ja säilitatakse. Kosmeetikatoode säilimisaja möödumisel peab aga tarbija arvestama, et võib ohustada nahka mikrobioloogiliselt saastatud tootega või siis keemiliselt muutunud tootega, mis võib tekitada ka allergilisi nahahaigusi.
 
Mõned näpunäited kosmeetikavahendite säilitamiseks

  • Hoidke kaasaskantavad kosmeetikumid alati kotis teistest asjadest eraldi, hea kui omaette kindlalt suletud kotikeses.
  • Ärge jätke kosmeetikume päikese kätte, päike lühendab selle kasutusaega ja rikub kvaliteeti.
  • Kui mingi kosmeetikum on tekitanud probleeme, siis ärge seda enam kasutage.
  • Ärge kunagi lisage kosmeetikumidele vedelikku, kui seda just kasutusjuhendis pole ette nähtud.
  • Visake ära kosmeetikum, mille välimus ja lõhn on muutunud. 

Puudrid

  • Tolmpuuder ei niisku ega kivistu, kui seda hoida kuivas kohas ja kindlalt suletuna.
  • Kreempuudrit ei tohi hoida küttekehade lähedal ega päikese käes, siis tõuseb vedelik pinnale.
  • Niiskuse toimel riknenud puuder muutub tompjaks, valguse ja soojuse käes hoitud puuder aga võib muuta värvi.

Lauvärvid ja põsepunad

  • Neid tuleb kanda puuderdatud nahale. Vastasel korral võivad naharasu ja kreem värviga seguneda ning muuta selle pealiskihi kõvaks ja raskesti eemaldatavaks.
  • Sama ohtlik on niiskus. 

Meigipliiatsid

  • Enne meigipliiatsi kasutamist tuleb seda hoida mõni tund külmikus või kümmekond minutit sügavkülmas, sest soojana tarvitades kipub pliiatsi rasvane värvimass pudenema.
  • Silmapliiatsid peavad olema hoolikalt teritatud, siis ei muutu pliiatsiots pehmeks.
  • Hügieenilistel kaalutlustel ei maksa silmapliiatsit kasutada üle poole aasta.
  • Sage teritamine hoiab bakterid pliiatsist eemale. 

Ripsmetušid

  • Ripsmetušid riknevad meikimisvahenditest kõige kiiremini. Kui lõhn muutub, tuleks see ära visata.
  • Ripsmetuši harjaga ei soovitata tuubis eriti ringi segada, sest kui tuubi palju õhku pääseb, vananeb tušš kiiremini.
  • Ripsmetuši harja ei maksa pesta, sest nii võivad värvi sisse sattuda nakkust tekitavad bakterid.
  • Silmapõletiku korral tuleb tuši kasutamisest hoiduda, sest pisikud võivad siis tušipurki sattuda ja hiljem uuesti tervenenud silmi rikkuda. 

Näomaskid

  • Säilivad paremini külmkapis hoituna.
  • Enne tarvitamist tuleb neid loksutada, et ladestunud koostisained seguneksid.
  • Riknenud näomask muutub tükiliseks ja lõhn ebameeldivaks. 

Küünelakid

  • Lakid ei säili õhu käes. Peale kasutamist tuleb purk kohe sulgeda ja panna jahedasse pimedasse kohta.
  • Harvemini kasutatavat lakki peab aeg-ajalt loksutama. 

Huulepulgad

  • Hoida jahedas.
  • Vananeval huulepulgal värv tuhmub.
 
Viimati uuendatud:  neljapäev, 12 veebruar 2015 14:20