Autoriseerimine

Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selleks peavad kõik autoriseeringut taotlevad tootjad, importijad ja allkasutajad analüüsima alternatiivide kättesaadavust ja kaaluma nendega kaasnevaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.

Autoriseerimismenetlus on nn kontrollsüsteem ainetele, millel on eriti ohtlikud omadused ja mida lisaks

  • kasutatakse laialdaselt või
  • liigub Euroopa turul suurtes kogustes.

Selliseid ained ei tohi ilma vastava autoriseeringuta kasutada. Autoriseering tuleb aga taotleda ja see antakse ainult juhul, kui ettevõte suudab tõendada, et ainest tulenevad riskid on piisavalt ohjatud.

Aineid, mis võivad kuuluda autoriseerimisele, nimetatakse REACH-määruse mõistes väga ohtlikeks aineteks (SVHC – Substances of Very High Concern). Artikli 57 kriteeriumite alusel on väga ohtlikud järgmised ained:

  • 1A ja 1B kategooria kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained;

  • püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained, mis täidavad REACH-määruse XIII lisas sätestatud kriteeriume;

  • ained, mille kohta on teaduslike andmete alusel ja üksikjuhtumipõhiselt määratud kindlaks, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui eespool loetletud ainete mõju, näiteks endokriinseid häireid.

Väga ohtlikud ained (SVHC ained) kantakse järk-järgult REACH-määruse XIV lisasse ehk autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu. Aine lisasse kandmisel määratakse kuupäev ("sulgemiskuupäev"), peale mida ei tohi tootja, importija ega allkasutaja ainet turule viia ega teatavateks kasutusaladeks kasutada juhul, kui ettevõte ei ole kõnealuseks kasutusalaks autoriseeringut saanud.

NB! Autoriseerimisnõude puhul puudub kogusepiirang. See tähendab, et XIV lisasse kantud aine kasutamiseks tuleb taotleda autoriseering sõltumata kasutatavast kogusest.

Autoriseerimine koosneb SVHC ainete põhjalikust hindamisest, misjärel hindamistulemusi arutatakse üksikasjalikult ja vastavalt sellele tehakse autoriseeringu andmise otsus.

Autoriseerimine koosneb neljast etapist. Ettevõtte kohustused on seotud esimese ja kolmanda etapiga. Oma panuse saavad autoriseerimise esimesse ja teise etappi anda kõik huvitatud isikud.

1. etapp: SVHC ainete identifitseerimine (ametiasutused)

SVHC ained identifitseeritakse ülevalpool kirjeldatud kriteeriumide alusel, koostades selleks vastava XV lisa toimiku. XV lisa toimiku koostavad liikmesriikide pädevad asutused või Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) Euroopa Komisjoni palvel ainetele, mis nende arvates täidavad SVHC kriteeriume. Huvitatud isikud saavad ainete XV lisa toimikute kohta esitada märkusi toimikute avalikul arutelul. Kui XV lisa toimikute ja esitatud märkuste põhjal otsustatakse aine identifitseerida väga ohtlikuks aineks, siis lisatakse see kandidaatainete loetellu. ECHA avaldab loetelu oma veebilehel ja uuendab seda regulaarselt. Kandidaatainete loetelus olevate ainete seast valitakse ained REACH-määruse XIV lisasse lisamiseks ehk ained, mille kasutamiseks peab taotlema vastava autoriseeringu.

NB! Ettevõttele toob kohustusi juba ainete lisamine kandidaatainete loetellu. Ettevõtte kohustuste lühikese kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.

2. etapp: prioriteetsuse määramise menetlus (ametiasutused)

Seejärel seatakse kandidaatainete loetelus olevatele ainetele prioriteetsus, et määrata kindlaks, millised ained peaksid kuuluma autoriseerimisele. Huvitatud isikud saavad esitada ka prioriteetsuse määramise käigus märkusi. Kui prioriteetsus on kindlaks määratud, otsustatakse:

  • kas aine peab kuuluma autoriseerimisele või mitte;

  • milliste lisasse kantud aine kasutusalade kohta pole vaja autoriseeringut (nt seetõttu, et teiste õigusaktidega on juba kehtestatud piisav kontroll);

  • "sulgemiskuupäev", millest alates ei tohi ainet enam ilma autoriseeringuta kasutada.

3. etapp: autoriseeringu taotlemine (ettevõtted)

Autoriseeringutaotlus tuleb esitada kindlaks määratud tähtajaks iga kasutusala kohta, mis ei ole autoriseerimise nõudest vabastatud. Taotlus peab sisaldama muu hulgas järgmist:

  • kemikaaliohutuse aruanne, mis hõlmab nende aine omadustega seotud riske inimeste tervisele ja/või keskkonnale, mille tõttu aine autoriseerimismenetlusse lülitati (kui seda ei ole juba esitatud registreerimistaotluse osana);

  • alternatiivseid aineid või tehnoloogiaid käsitlev analüüs, sealhulgas vajadusel teave taotleja asjakohase käimasoleva või plaanitava uurimis- ja arendustegevuse kohta.

Kui analüüsist selgub, et on olemas sobiv alternatiiv, peab taotleja esitama asendusplaani, milles selgitatakse, kuidas kavatsetakse asjaomane aine alternatiivsega asendada. Võimalike alternatiivide sobivust hinnatakse, võttes arvesse asjakohaseid aspekte, sealhulgas seda, kas alternatiivi kasutamise tulemusena väheneb üldine risk ning kas see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Taotleja võib lisada oma taotlusesse sotsiaal-majandusliku analüüsi. Juhul, kui taotleja ei suuda tõendada piisavat riski ohjamist ning pole olemas sobivat alternatiivi, on sotsiaal-majandusliku analüüsi esitamine kohustuslik.

Iga taotluse eest tuleb maksta tasu.

ECHA koostab iga taotluse kohta ekspertarvamuse. Taotleja saab ECHA koostatud arvamuste kohta esitada märkusi.

4. etapp: autoriseeringu andmine (Euroopa Komisjon)

Autoriseering antakse juhul, kui taotleja suudab tõendada, et aine kasutamisest tulenevaid riske ohjatakse piisavalt. Piisava ohjamise tingimus ei kehti ainete, mille puhul ei ole võimalik määrata kindlaks piirväärtusi, ning püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omadustega või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omadustega ainete suhtes.

Kui riske ei suudeta piisavalt ohjata, võib autoriseeringu anda ainult juhul, kui tõendatakse, et selle sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad.

Kõik autoriseeringud vaadatakse läbi kindla aja tagant ("läbivaatamistähtajaks"), mis määratakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Allolev joonis illustreerib lihtsustatud kujul eelpool kirjeldatud autoriseerimise etappe koos asjakohaste REACH-määruse artiklitega:

 

TEAVE ALLKASUTAJATELE

Allkasutajad võivad kasutada ainet ainult nendel kasutusaladel, millele on antud autoriseering.

Selleks peavad nad:

  • saama aine ettevõttelt, kellele on asjaomaseks kasutusalaks autoriseering antud ja kasutama ainet vastavalt autoriseeringu tingimustele. Sellisel juhul peavad allkasutajad ECHA-t teavitama kolme kuu jooksul alates aine esimesest tarnest; või

  • taotlema ise aine kasutamiseks autoriseeringu.

 

Lisainformatsioon

Autoriseerimismenetlust käsitlevad REACH-määruse sätted leiab määruse VII jaotisest

„Väga ohtlike ainete identifitseerimiseks XV lisa toimiku koostamise juhend“ (Guidance for the preparation of an Annex XV dossier on the identification of substances of very high concern) – ainult inglise keeles

„Autoriseerimistaotluse koostamise juhend“ – eesti keeles (Guidance on the preparation of an application for authorisation inglise keeles)

Autoriseerimismenetluse etappe käsitlev ECHA veebileht ja autoriseerimismenetlust kirjeldav skeem

ECHA veebilehe autoriseerimist käsitlev menüü

Kandidaatainete loetellu lisatud ainetega seotud ettevõtte kohustuste inglisekeelne kokkuvõte ECHA veebilehel

 
Viimati uuendatud:  kolmapäev, 20 märts 2013 12:03