Korduvad küsimused

Mis on kemikaal?

Kemikaaliseaduse §2 järgi käsitatakse kemikaalina ainet või segu, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.

Mis on aine?

Aine on looduslikus olekus või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiliselt seotud ühend. Aine koostises võivad esineda lisaained, mis on vajalikud aine püsivuse säilitamiseks, ning lisandid, mis jäid ainesse tootmisprotsessist. Aine koostisesse ei kuulu lahustid, mida on võimalik eraldada mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.

Mis on valmistis/segu?

Mõiste valmistis on asendatud mõistega segu. Segu on kahe või rohkema aine segu või lahus.

Mis on toode?

Toode on ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.

Mis on biotsiid?

Biotsiidne toode (biotsiid) on
— mis tahes aine või segu niisuguses vormis, nagu see tarnitakse kasutajale, ning mis sisaldab või tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute;
— mis tahes aine või segu, mis on loodud ainetest või segudest, mis ise ei kuulu esimese taande alla, ja mille kasutamise eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute.

Töödeldud toode, millel on esmane biotsiiditoime, loetakse biotsiidiks.

Mis on detergent?

Detergent on pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud aine, segu või toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mis sisaldab seepe ja/või teisi pindaktiivseid aineid.

Mida tähendavad turuleviimine, turule laskmine ja turustamine?

Turuleviimine – REACH-määruse mõistes kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine. Importi ehk sissevedu ühenduse tolliterritooriumile käsitatakse turuleviimisena.
Turule laskmine – turuleviimine detergentide määruse mõistes.
Turustamine – tegevus, millega biotsiid või toimeaine tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kasutamiseks või levitamiseks ühenduse tolliterritooriumil. Biotsiidi või toimeaine turustamiseks loetakse ka nende importi ning ladustamist, välja arvatud juhul, kui ladustamisele järgneb nende eksport või ringlusest kõrvaldamine.

Mis on klassifitseerimine?

Klassifitseerimine on ainete ja segudega kaasnevate ohtude kindlaks määramine kokkulepitud eeskirjade järgi.

Kes vastutab kemikaalide klassifitseerimise eest?

Kemikaali klassifitseerimise eest vastutab kemikaali tootja, importija ja allkasutaja.

Millist klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi kasutada peale CLP-määruse jõustumist?

CLP-määruses on ainete ja segude klassifitseerimiseks ja märgistamiseks kehtestatud üleminekuperiood, et anda tööstusele aega uue süsteemiga harjumiseks. Üleminekuperioodil rakendatakse klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõudeid järgmiselt:
Ained:
Ained klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse CLP-määruse kohaselt, lisaks kuni 1. juunini 2015 peab aineid klassifitseerima direktiivi 67/548/EMÜ järgi. Erandina enne 1. detsembrit 2010  turule viidud ained, mis on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt, ei vaja uut märgistamist ja uut pakendamist CLP-määruse kohaselt kuni 1. detsembrini 2012.
Segud:
Kuni 1. juunini 2015 klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse segusid direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt. Lisaks sellele võib segusid enne 1. juunit 2015 klassifitseerida, märgistada ja pakendada ka CLP-määruse kohaselt. Kui esitatakse klassifikatsioon nii direktiivi 1999/45/EÜ kui ka CLP-määruse kohaselt, siis märgistatakse ja pakendatakse ainult CLP-määruse kohaselt. Peale 1. juunit 2015 on kohustuslik segud nii klassifitseerida, märgistada kui ka pakendada CLP-määruse kohaselt. Erandina ei nõuta direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. juunit 2015 juba turule viidud segude CLP-määruse kohaselt uuesti märgistamist ja uuesti pakendamist kuni 1. juunini 2017.
Ainete ja segude, mis on klassifitseeritud direktiivi 67/548/EMÜ või 1999/45/EÜ kohaselt, klassifikatsiooni võib muuta CLP-määruse kohaseks kasutades CLP-määruse VII lisas esitatud vastavustabelit.
Kui aine klassifikatsioon ja märgistus on ühenduses harmoneeritud ja lisatud CLP-määruse VI lisa 3. ossa, siis klassifitseeritakse aine selle kande alusel. VI lisa 3. osa tabelis 3.1 on esitatud ainete ühtlustatud klassifikatsioonid ja märgistused CLP-määruse kriteeriumide kohaselt ja tabelis 3.2 direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumide kohaselt.

Loe lähemalt kemikaaliohutuse osakonna klassifitseerimise märgistamise ja pakendamise menüüst

Kas aineid ja segusid klassifitseeritakse sarnaselt?

Ained klassifitseeritakse asjakohase kättesaadava teabe põhjal aine kohta.
Segud klassifitseeritakse asjakohase kättesaadava teabe põhjal segu enda või selles sisalduvate ainete kohta. Kui segu või selle koostisainete kohta teave puudub või on ebapiisav, klassifitseeritakse segu üksikute ainete või sarnaste katsetatud segude piisava ja usaldusväärse teabe põhjal, kui seda võib pidada asjakohaseks seguga seotud ohtude kindlaksmääramisel.
Klassifikatsioon peab vastama turule viidava kemikaali omadustele, mitte näiteks lahjendatud kemikaali omadustele.

Kas ainet tuleb alati klassifitseerida selle järgi, nagu on esitatud CLP-määruse VI lisa 3. osas?

Kui aine harmoneeritud klassifikatsioon ja märgistus on kantud CLP-määruse VI lisa 3. ossa, klassifitseeritakse aine selle kande kohaselt.

Kas segu klassifitseerimisel tuleb esmajärjekorras kasutada segu katsetulemusi või segus sisalduvate ainete klassifitseerimise andmeid?

Kui on kättesaadav piisav ja usaldusväärne teave segu enda kohta, siis kasutatakse seda klassifitseerimisel, välja arvatud järgmistel juhtudel:
- kui on tegemist mutageensusega sugurakkudele, kantserogeensusega ja reproduktiivtoksilisusega, siis kasutatakse ainult segu koostises sisalduvate ainete kohta kättesaadavat asjakohast teavet. Kui segu enda kohta kättesaadavad katseandmed näitavad sugurakke ohustavat mutageensust, kantserogeensust ja reproduktiivtoksilisust, mida ei ole tuvastatud üksikuid aineid käsitleva teabe alusel, võetakse arvesse ka neid andmeid;
- kui on tegemist biolagunduvate ja bioakumuleeruvate omadustega, siis kasutatakse ainult segu koostises sisalduvate ainete kohta kättesaadavat asjakohast teavet.
Kui segu või selle koostisainete kohta teave puudub või on ebapiisav, klassifitseeritakse segu üksikute ainete või sarnaste katsetatud segude piisava ja usaldusväärse teabe põhjal, kui seda võib pidada asjakohaseks seguga seotud ohtude kindlaksmääramisel.

Millised võimalused on importijal, kui tal ei ole võimalik saada asjakohast informatsiooni ühenduseväliselt tootjalt kemikaali koostisainete kohta?

Kemikaali klassifitseerimise, märgistamise, pakendamise ja ohutuskaardi koostamise eest vastutavad kemikaali tootja, importija ja allkasutaja.
Kui ühenduseväline tootja ei ole nõus avaldama nõutud infot, siis importijal on järgmised võimalused:
- määrata kemikaali koostis analüütilise meetodiga;
- võtta ühendust ühendusevälise tootjaga ja teha ettepanek määrata talle ainuesindaja;
- leida teine tootja, kes on valmis esitama nõutud info kemikaali kohta.

Kas Terviseamet aitab kemikaalide klassifitseerimisel?

Terviseamet ei tegele kemikaalide klassifitseerimisega, kuid võib aidata vajalike seadusenõuete leidmisel ja selgitamisel.

Miks on vajalik kemikaale märgistada?

Märgistuse eesmärk on varustada kemikaali kasutajat piisava teabega, mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise ja keskkonna kaitseks ning ohutuse tagamiseks.

Kes vastutab kemikaali märgistuse õigsuse eest?

Märgistuse olemasolu ja õigsuse eest vastutavad tootja, importija ja allkasutaja. Kõik tarneahelas osalejad vastutavad, et turuleviidavad kemikaalid on nõuetekohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud.

Millised koostisained tuleb esitada segu märgistusel?

Märgistusel tuleb esitada kõik need segus sisalduvad koostisained, mille tõttu segu klassifitseeritakse ühte või mitmesse järgmistest ohuklassidest:
- äge mürgisus;
- naha söövitus või raske silmakahjustus;
- mutageensus sugurakkudele;
- kantserogeensus;
- reproduktiivtoksilisus;
- hingamiselundite või naha sensibiliseerimine;
- sihtorgani suhtes toksiline;
- hingamiskahjustused.
Kui tuleb esitada mitu koostisainet, piisab maksimaalselt neljast, välja arvatud juhul, kui ohtude laadi ja raskusastme kajastamiseks on vaja rohkem kui nelja keemilist nimetust.
Biotsiide märgistatakse üldjuhul nagu segusid, aga lisaks eelnevale tuleb märgistusel esitada biotsiidis sisalduva(te) toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende sisaldused.

Millised nõuded kehtivad kemikaali märgistamisele mitmes keeles?

Märgistusel võib kasutada lisaks eesti keelele ka muid keeli, kui kõikides keeltes esitatakse samad andmed. Märgistusel esitatud algupärane teave ei tohi olla kaetud tõlgitud tekstiga ega täiendava teabe, pildi või kleebisega.

Mida teha, kui pakend on väike ja märgistus ei mahu ära?

Kui pakend on nii väike või sellise kuju või vormiga, et märgistus ei mahu ära, võib märgistuselemendid esitada volditavatel märgistustel, külgeseotavatel siltidel või välispakendil.

Mis on ohutuskaart?

Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest inimese tervisele ja keskkonnale, kemikaali kõrvaltoimetest ning kemikaali ohutust käitlemisest. Kemikaali ohutuskaart on mõeldud teabe edastamiseks kõigile kemikaali kasutajatele tarneahelas. Kemikaali ohutuskaart peab vastama REACH-määruse artikli 31 sätetele ja Komisjoni määruses (EL) 2015/830 esitatud ohutuskaartide koostamise nõuetele, millega muudeti REACH-määruse II lisa.

Kas kemikaali ohutuskaarti võib nimetada sertifikaadiks või veel kuidagi teisiti?

Ei, REACH-määrus sätestab dokumendi nimeks ohutuskaart ja ohutuskaart on selle nimetuse all kõigile üheselt arusaadav.

Kes vastutab ohutuskaardi koostamise ja selle kvaliteedi eest?

Peamine vastutus langeb kemikaali tootjale. Tarnija vastutab korrektse ohutuskaardi olemasolu eest ja peab jälgima, et ohutuskaart sisaldaks tema kasutusalade kohta kogu vajalikku teavet. Ohutuskaardi koostab pädev isik, kes on läbinud asjakohase koolituse.

Kas biotsiididele nõutakse kemikaali ohutuskaarti?

Biotsiididele kehtivad samad nõuded mis kemikaalile. Ohtlikuks klassifitseeritud või ohtlikku ainet sisaldavale biotsiidile esitatakse ohutuskaart. Ohutuskaarti ei ole vaja esitada, kui biotsiidi pakutakse või müüakse üldsusele ja see on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise ja keskkonna kaitseks ning ohutuse tagamiseks. Siiski tuleb ohutuskaart alati esitada allkasutaja või levitaja taotluse korral.

Kas detergentidele nõutakse kemikaali ohutuskaarti?

Jah, kui detergent on klassifitseeritud ohtlikuks kemikaaliks või sisaldab ohtlikku ainet, välja arvatud juhul, kui seda pakutakse või müüakse üldsusele ja see on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise ja keskkonna kaitseks ning ohutuse tagamiseks. Siiski tuleb ohutuskaart alati esitada allkasutaja või levitaja taotluse korral.

Kas ohutuskaardi peab koostama kemikaalile, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, aga sisaldab tervise- või keskkonnaohtlikke aineid?

Ohtlikuks mitteklassifitseeritud kemikaali kohta tuleb koostada ohutuskaart juhul, kui see vastab REACH-määruse artikli 31 lõige 3 nõuetele.

Kas ohutuskaardi peab koostama kemikaalile, kui REACH-määrus seda nõuet otseselt ei sätesta?

Hea on, kui kemikaali ohutuskaart antakse kaasa iga kemikaaliga, olgugi, et see ei pruugi olla kohustuslik. Ohutuskaart sisaldab kemikaali käitlejale olulist teavet.

Kas kemikaali ohutuskaardil peavad olema täidetud kõik punktid?

Kõik punktid kemikaali ohutuskaardil peavad olema täidetud. Mõnel juhul võib olla vajalik lisada asjakohase punkti alla täiendavat teavet.

Kas Eestisse toodud kemikaali ohutuskaardi peab tõlkima eesti keelde?

Ohutuskaart peab olema ametlikus riigikeeles, mis tähendab, et Eestis turule viidava kemikaali ohutuskaart peab olema eesti keeles. Siinkohal tuleb meeles pidada, et ei piisa ainult ohutuskaardi tõlkimisest, vaid tuleb arvestada ka näiteks Eesti riiklike töökeskkonna ohtlike ainete piirnorme ning bioloogilisi piirnorme.

Kas Terviseamet võib kontrollida ohutuskaardi vastavust nõuetele?

Kemikaali ohutuskaardi nõuetele vastavust kontrollivad Kemikaaliseaduses §38 nimetatud asutused, sealhulgas Terviseamet, kes teeb järelevalvet hulgimüügis olevate kemikaalide turustamiseks esitatud nõuete täitmise osas.

Kuidas tuleb esitada klassifikatsioon ohutuskaardil peale CLP-määruse jõustumist?

20. jaanuaril 2009 a. jõustunud CLP-määrus sätestab uuele süsteemile üleminekuperioodi ainetele kuni 1. detsember 2010 ja segudele kuni 1. juuni 2015.
Alates 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 esitatakse ainete ohutuskaartidel klassifikatsioon nii direktiivi 67/548/EMÜ kui ka CLP-määruse kohaselt. Segude puhul esitatakse ohutuskaardil klassifikatsioon direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt kuni 1. juunini 2015, lisaks sellele võib esitada ka CLP-määruse kohase klassifikatsiooni.

 

Millistel tingimustel ei pea ohutuskaarti esitama?

Ohutuskaarti ei ole vaja esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või segud on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.
Hea on, kui kemikaali ohutuskaart antakse kaasa iga kemikaaliga, olgugi, et see ei pruugi olla kohustuslik.
Kohustus kemikaali ohutuskaardi koostamise kohta ei kehti nn omakasutaja puhul, kui edasimüümist ei toimu. Sellise kemikaali puhul tuleb kasutajal aga igal juhul järgida Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel sätestatud ohutusnõudeid keemiliste ohutegurite kohta.

Kas kemikaali ohutuskaarti tuleb perioodiliselt uuendada, näiteks igal aastal

Perioodilist uuendamiskohustust ei ole, kuid ohutuskaart tuleb viivitamata ajakohastada järgmistel juhtudel:
- niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;
- pärast autoriseeringut või selle andmisest keeldumist;
- pärast piirangu kehtestamist.
Ohutuskaardi uus, kuupäevaga varustatud variant, mis kannab märget “Läbi vaadatud: (kuupäev)”, esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul tasuta kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik REACH-määruse kohasele registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

 

 
Viimati uuendatud:  esmaspäev, 28 november 2016 12:41