KKK

Mis on kemikaal?

Kemikaaliseaduse §2 järgi käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.

Mis on aine?

Aine on looduslikus olekus või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike lisandite ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, kuid välja arvatud lahustid, mida ainest on võimalik eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.

Mis on valmistis/segu?

Mõiste valmistis on asendatud mõistega segu. Segu on kahe või rohkema aine segu või lahus.

Mis on toode?

Toode on ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.

Mis on biotsiid?

Biotsiidne toode (biotsiid) on
— mis tahes aine või segu niisuguses vormis, nagu see tarnitakse kasutajale, ning mis sisaldab või tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute;
— mis tahes aine või segu, mis on loodud ainetest või segudest, mis ise ei kuulu esimese taande alla, ja mille kasutamise eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute.

Töödeldud toode, millel on esmane biotsiiditoime, loetakse biotsiidiks.

Mis on detergent?

Detergent on pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud aine, segu või toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mis sisaldab seepe ja/või pindaktiivseid aineid.

Mida tähendavad turuleviimine, turule laskmine ja turustamine?

Turuleviimine on kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine. Importi ehk sissevedu ühenduse tolliterritooriumile käsitatakse turuleviimisena. Detergentide puhul kasutatakse samas tähenduses mõistet turule laskmine. Biotsiidi või toimeaine turustamine on tegevus, millega biotsiid või toimeaine tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kasutamiseks või levitamiseks ühenduse tolliterritooriumil. Biotsiidi või toimeaine turustamiseks loetakse ka nende importi ning ladustamist, välja arvatud juhul, kui ladustamisele järgneb nende eksport või ringlusest kõrvaldamine.

Mis on klassifitseerimine?

Klassifitseerimine on ainete ja segudega kaasnevate ohtude kindlaks määramine kokkulepitud eeskirjade järgi.

Kes vastutab kemikaalide klassifitseerimise eest?

Kemikaali klassifitseerimise eest vastutab kemikaali tootja, importija või allkasutaja.

Kas peale CLP määruse jõustumist kehtivad samaaegselt kaks erinevat klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise süsteemi (direktiivid 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ning määrus (EÜ) nr 1272/2008)?

Üleminekuperioodil klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse ained ja segud järgmiselt:

Kuni 1. detsembrini 2010 klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse aineid direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt.

Kuni 1. juunini 2015 klassifitseeritakse, märgistatakse ja pakendatakse segusid direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt.

Lisaks direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ kohasele klassifitseerimisele, märgistamisele ja pakendamisele võib aineid ja segusid vastavalt enne 1. detsembrit 2010 ja 1. juunit 2015 klassifitseerida, märgistada ja pakendada CLP määruse kohaselt. Sellisel juhul ei kohaldata direktiivide 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ sätteid märgistamise ja pakendamise kohta.

Alates 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 klassifitseeritakse aineid nii direktiivi 67/548/EMÜ kui ka CLP määruse kohaselt. Neid märgistatakse ja pakendatakse CLP määruse kohaselt. Direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. detsembrit 2010 juba turule viidud ainete CLP määruse kohaselt uuesti märgistamist ja uuesti pakendamist ei nõuta kuni 1. detsembrini 2012. Direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud ning enne 1. juunit 2015 juba turule viidud segude CLP määruse kohaselt uuesti märgistamist ja uuesti pakendamist ei nõuta kuni 1. juunini 2017.

Kui aine või segu on direktiivi 67/548/EMÜ või 1999/45/EÜ kohaselt klassifitseeritud võib muuta aine või segu klassifikatsiooni CLP määruse VII lisas esitatud vastavustabeli abil. Peale 1. juunit 2015 on kohustuslik klassifitseerida, märgistada ja pakendada nii ained kui segud määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt.

Kui ainel on olemas ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus CLP määruse VI lisa 3. osas, klassifitseeritakse aine selle kande alusel. Ühtlustatud klassifikatsioonid ja märgistused on esitatud nii direktiivi 67/548/EMÜ kui ka CLP määruse kriteeriumide kohaselt.

Kas aineid ja segusid klassifitseeritakse sarnaselt?

Ained klassifitseeritakse asjakohase kättesaadava teabe põhjal aine kohta. Segud klassifitseeritakse asjakohase kättesaadava teabe põhjal segu enda või selles sisalduvate ainete kohta, või selle teabe puudumisel sarnaste katsetatud segude piisava ja usaldusväärse teabe põhjal, kui seda võib pidada asjakohaseks seguga seotud ohtude kindlaksmääramisel.

Kas ainet tuleb alati klassifitseerida selle järgi, nagu on esitatud CLP määruse VI lisa 3. osas?

Kui aine harmoneeritud klassifikatsioon ja märgistus on kantud CLP määruse VI lisa 3. ossa, klassifitseeritakse aine selle kande kohaselt.

Kas segu klassifitseerimisel tuleb esmajärjekorras kasutada segu katsetulemusi või segus sisalduvate ainete klassifitseerimise andmeid?

Ained klassifitseeritakse asjakohase kättesaadava teabe põhjal aine kohta. Segud klassifitseeritakse asjakohase kättesaadava teabe põhjal segu enda või selles sisalduvate ainete kohta, või selle teabe puudumisel sarnaste katsetatud segude piisava ja usaldusväärse teabe põhjal, kui seda võib pidada asjakohaseks seguga seotud ohtude kindlaksmääramisel.

Kui on kättesaadav piisav ja usaldusväärne teave segu enda kohta, siis kasutatakse seda klassifitseerimisel, välja arvatud järgmistel juhtudel: - kui on tegemist mutageensusega sugurakkudele, kantserogeensusega ja reproduktiivtoksilisusega kasutatakse ainult segu koostises sisalduvate ainete kohta kättesaadavat asjakohast teavet. Kui segu enda kohta kättesaadavad katseandmed näitavad sugurakke ohustavat mutageensust, kantserogeensust ja reproduktiivtoksilisust, mida ei ole tuvastatud üksikuid aineid käsitleva teabe alusel, võetakse arvesse ka neid andmeid; - kui on tegemist biolagunduvate ja bioakumuleeruvate omadustega kasutatakse ainult segu koostises sisalduvate ainete kohta kättesaadavat asjakohast teavet.

Millised võimalused on importijal, kui tal ei ole võimalik saada asjakohast informatsiooni ühenduseväliselt tootjalt kemikaali koostisainete kohta?

Kemikaali klassifitseerimise, märgistamise, pakendamise ja ohutuskaardi koostamise eest vastutab kemikaali tootja, importija või allkasutaja.

Kui ühenduseväline tootja ei ole nõus avaldama nõutud infot, siis importijal on järgmised võimalused:

- määrata kemikaali koostis analüütilise meetodiga;

- võtta ühendust ühendusevälise tootjaga ja teha ettepanek määrata talle ainuesindaja;

- leida alternatiivne tootja, kes on valmis esitama nõutud info kemikaali kohta.

Kas Terviseamet aitab kemikaalide klassifitseerimisel?

Terviseamet ei tegele kemikaalide klassifitseerimisega, kuid võib viidata vajalikele nõuetele.

Miks on vajalik kemikaale märgistada?

Märgistuse eesmärk on varustada kemikaali kasutajat piisava teabega, mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks.

Kes vastutab kemikaali märgistuse õigsuse eest?

Märgistuse olemasolu ja õigsuse eest vastutab tootja, importija või allkasutaja. Kõik tarneahelas osalejad vastutavad, et turuleviidavad kemikaalid on nõuetekohaselt klassifitseeritud ja märgistatud.

Millised koostisained tuleb esitada segu märgistusel?

Märgistusel tuleb esitada kõik need segus sisalduvad koostisained, mis tingivad segu klassifitseerimise akuutset toksilisust põhjustavaks, nahka söövitavaks või tõsist silmakahjustust põhjustavaks, sugurakkudele mutageenseks, kantserogeenseks, reproduktiivtoksiliseks või sissehingamisel sensibiliseerivalt toimivaks või nahka sensibiliseerivaks või sihtorgani suhtes toksiliseks või hingamiskahjustusi põhjustavaks. Kui tuleb esitada mitu koostisainet, piisab maksimaalselt neljast, välja arvatud juhul, kui ohtude laadi ja raskusastme kajastamiseks on vaja rohkem kui nelja nimetust. Biotsiide märgistatakse üldjuhul nagu segusid, aga lisaks eelnevale tuleb märgistusel esitada biotsiidis sisalduva(te) toimeaine(te) keemilised nimetused ja nende sisaldused.

Millised nõuded kehtivad kemikaali märgistamisele mitmes keeles?

Märgistusel võib kasutada lisaks eesti keelele ka muid keeli, kui kõikides keeltes esitatakse samad andmed.

Mida teha, kui pakend on väike ja märgistus ei mahu ära?

Märgistuse eesmärk on varustada kemikaali kasutajat piisava teabega, mille alusel on võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks. Märgistuse olemasolu ja õigsuse eest vastutab tootja, importija või allkasutaja.

Kui pakend on nii väike või sellise kuju või vormiga, et märgistus ei mahu ära, võib märgistuselemendid esitada volditavatel märgitustel, külgeseotavatel siltidel või välispakendil.

Mis on ohutuskaart?

Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks ettevõttes. Ohutuskaart on vahend teabe edastamiseks tarneahelas.

Kas kemikaali ohutuskaarti võib nimetada sertifikaadiks või veel kuidagi teisiti?

Ei, REACH määrus sätestab dokumendi nimeks kemikaali ohutuskaart ja ohutuskaart on selle nimetuse all kõigile üheselt arusaadav.

Kes vastutab ohutuskaardi koostamise ja selle kvaliteedi eest?

Peamine vastutus langeb kemikaali tootjale. Tarnijad vastutavad korrektse ohutuskaardi olemasolu eest ja peavad jälgima, et ohutuskaart sisaldaks kogu vajalikku informatsiooni, seda ka juhul, kui nad ei ole seda ise koostanud.

Kas biotsiididele nõutakse kemikaali ohutuskaarti?

Biotsiididele kehtivad samad nõuded mis kemikaalile ja ohtlikuks klassifitseeritud biotsiidile esitatakse ohutuskaart.

Kas detergentidele nõutakse kemikaali ohutuskaarti?

Jah, kui detergent on klassifitseeritud ohtlikuks kemikaaliks.

Kas peab koostama ohutuskaardi kemikaalile, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, aga sisaldab tervise- või keskkonnaohtlikke aineid?

Ohutuskaart tuleb koostada kemikaalile, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis vastab REACH määruse artikli 31 punkti 3 nõuetele.

Kas on vajalik koostada ohutuskaart kemikaalidele, kui REACH määrus seda nõuet otseselt ei sätesta?

Hea on, kui kemikaali ohutuskaart antakse kaasa iga kemikaaliga, olgugi, et see ei pruugi olla kohustuslik. Ohutuskaart sisaldab kemikaali käitlejale olulist teavet.

Kas kemikaali ohutuskaardil peavad olema täidetud kõik lahtrid?

Kemikaali ohutuskaardil peavad olema täidetud kõik 16 kohustuslikku lahtrit. Kui teatavaid omadusi käsitlev teave ei ole oluline või seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada, põhjendatakse seda igas jaotises selgesõnaliselt. Teave esitatakse kõikide ohtlike omaduste kohta. Kui väidetakse, et teatav oht puudub, tuleb eristada selgelt juhtumid, mille korral teave ei ole klassifitseerijale kättesaadav, ja juhtumid, mille korral katsetulemused on negatiivsed.

Kas Eestisse toodud kemikaali ohutuskaardi peab tõlkima eesti keelde?

Ohutuskaart peab olema ametlikuks riigikeeles, mis tähendab, et Eestis turuleviidava kemikaali ohutuskaart peab olema tõlgitud eesti keelde.

Kas Terviseametist võib saada kemikaali ohutuskaardi näidise?

REACH määrus sätestab nõuded ohutuskaardile, kehtestades 16 kohustuslikku lahtrit ja nendes esitatava teabe. Terviseameti kodulehelt on võimalik minna elektroonilisele ohutuskaardi vormile, kuhu saab andmed sisestada ja vajadusel ohutuskaardi allalaadida või välja trükkida.

Kas Terviseamet võib kontrollida ohutuskaardi vastavust nõuetele?

Kemikaali ohutuskaardi nõuetele vastavust kontrollivad Kemikaaliseaduses §24 nimetatud asutused.

Kuidas tuleb esitada klassifikatsioon ja märgistus ohutuskaardil peale CLP määruse jõustumist?

20. jaanuaril 2009 a. jõustunud CLP määrus sätestab uuele süsteemile üleminekuperioodi ainetele kuni 1. detsember 2010 ja segudele kuni 1. juuni 2015.

See tähendab, et ainete puhul märgitakse ohutuskaardile kuni 1. detsembrini 2010 direktiivi 67/548/EMÜ kohane klassifikatsioon ning võib lisada ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase klassifikatsiooni. Alates 1. detsembrist 2010 kuni 1. juunini 2015 esitatakse ainete ohutuskaartidel klassifikatsioon nii direktiivi 67/548/EMÜ kui ka määruse (EÜ) nr 1272/ 2008 kohaselt. Segude puhul esitatakse ohutuskaardil klassifikatsioon direktiivi 1999/45/EÜ kohaselt kuni 1. juunini 2015, lisaks sellele võib esitada ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase klassifikatsiooni.

Millistel tingimustel ei pea ohutuskaarti koostama?

Kemikaali ohutuskaart (SDS – Safety Data Sheet) on professionaalseks (erialaseks) kasutamiseks mõeldud dokument, mis sisaldab ohtliku kemikaali kohta seaduses ettenähtud piisavat informatsiooni kemikaali ohutuks käitlemiseks, teavitab potentsiaalsest ohust (kõrvaltoimete tekkimise tõenäosusest) inimese tervisele ja keskkonnale ning peab võimaldama tarvitusele võtta vajalikud abinõud töötajate tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmiseks ettevõttes. Ohutuskaart on vahend teabe edastamiseks tarneahelas. Ka kemikaalile, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis vastab REACH määruse artikli 31 punkti 3 nõuetele, tuleb koostada ohutuskaart.

Ohutuskaarti ei ole vaja esitada juhul, kui üldsusele pakutavad või müüdavad ohtlikud ained või segud on varustatud piisava teabega, mille alusel on kasutajatel võimalik rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks, välja arvatud juhul, kui allkasutaja või levitaja taotleb ohutuskaardi esitamist.

Kohustus kemikaali ohutuskaardi koostamise kohta ei kehti ka nn omakasutaja puhul, kui edasimüümist ei toimu. Sellise kemikaali puhul tuleb kasutajal aga igal juhul järgida Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel sätestatud ohutusnõudeid keemiliste ohutegurite kohta.

Hea on, kui kemikaali ohutuskaart antakse kaasa iga kemikaaliga, olgugi, et see ei pruugi olla kohustuslik.

Kas kemikaali ohutuskaarti tuleb perioodiliselt uuendada, näiteks igal aastal?

Tarnijad ajakohastavad ohutuskaardi viivitamata järgmistel juhtudel:

- niipea, kui ilmneb riskijuhtimismeetmeid mõjutada võiv või ohtusid käsitlev uus teave;

- pärast autoriseeringut või selle andmisest keeldumist;

- pärast piirangu kehtestamist.

Ohutuskaardi uus, kuupäevaga varustatud variant, mis kannab märget “Läbi vaadatud: (kuupäev)”, esitatakse paberkandjal või elektroonsel kujul tasuta kõigile, kellele on ainet või segu eelneva 12 kuu jooksul tarnitud. Kõik REACH määruse kohasele registreerimisele järgnevad ajakohastused peavad olema varustatud registreerimisnumbriga.

 
Viimati uuendatud:  reede, 15 november 2013 15:47