» Uudised
21.01.11 00:00

Haigestumise risk radionukliidide sisaldusega põhjavee joomisel on väga väike

Eestis kasutatakse joogiveeallikana peamiselt põhjavett (64,5%). 14 protsenti elanikkonnast saab oma joogivee pindmise reostuse eest väga hästi kaitstud Kambrium-Vendi põhjaveekogumist (Cm-V), mis sisaldab looduslikult radioaktiivseid aineid, eelkõige raadiumi isotoope Ra-226 ja Ra-228. Risk haigestuda sellise vee joomise tagajärjel on väga väike.

Kui enamuses Eesti joogivees ei ületa efektiivdoosiks arvestatud radioaktiivsete ainete kogus EL direktiivis ja sotsiaalministri määruses sätestatud indikaatornäitaja väärtust (0,1 mSv/a), siis on mõned priikonnad, kus joogivee efektiivdoos on kaks kuni kuus korda kõrgem. 

Efektiivdoosi hindamise aluseks on joogivee tarbimine vähemalt 2 liitrit ööpäevas, so 730 liitrit aastas, ühe inimese kohta. Kui reaalne tarbimine on väiksem, on väiksem ka arvestatav kiirgusdoos.

Radioaktiivsusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viidi läbi riskianalüüs Nõmme, Maardu, Saue, Tiskre, Pillado, Pirita, Merivälja, Pärnamäe ja Keila puurkaevude joogivees.

Riskihindamise järgi on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus  vähetõenäoline. Samas ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett.

Kiirgusohutuse hindamise ja optimeerimise mudelitega tehtud arvestuste kohaselt võib vee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi 0,6 mSv/a korral teoreetiliselt eluaja jooksul haigestuda umbes neli inimest 100 000 elaniku kohta. Samas kui suitsetajatest haigestub eluaja jooksul kopsuvähki üks inimene kaheksast ja liiklusõnnetustes saab Eestis vigastusi kuni 2000 inimest aastas.   

Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks meditsiinilisest protseduurist (rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest) saab inimene 0,1-0,3 mSv, mis võrdub aasta jooksul joogiveest saada võiva efektiivdoosiga. Aastas 20 tundi lennukiga lendamist annab kokku 0,1 mSv.

Eesti kuulub piirkonda, kus looduslik kiirgusfoon on maailma keskmise tasemel. Looduslikest allikatest saab sellistes piirkondades elav inimene aastas keskmiselt 2-4 mSv suuruse kiirgusdoosi.