» Uudised
26.01.16 17:51

Grippi haigestunute arv hakkas 3. nädalal kiiresti kasvama

Aasta 3. nädalal (18.-24.01.2016) hakkas märgatavalt kasvama gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv.  Arstide poole pöördus  4656 haigestunut, kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 32 protsenti. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv, mis kolmekordistus eelneva nädalaga võrreldes. 

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 354,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas ning Tartu- ja Viljandimaal. 

Grippi haigestumine  on tõusutrendil,  haigestumuse intensiivsust saab eelmise nädala andmete põhjal hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks.

Analüüsides gripilaadsete haigestumiste vanuselist struktuuri, võime öelda, et gripiviirus levib kõikides vanusrühmades. Kõige rohkem on grippi haigestunuid kuni 5-aastaste laste hulgas, aga uusi haigusjuhte tuli möödunud nädalal kõige enam juurde koolilaste hulgas.  

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

3. nädalal kinnitati laboratoorselt 55-A ja 30 B-gripiviirust (nädal varem 17 A ja 7 B). Täpsemalt määratleti kaheksa A-gripiviirust, need kõik olid A gripiviiruse alatüübid (A(H1N1)pdm09). Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 58 protsendini.

A gripiviirus (A(H1N1)pdm09), rahvaseas tuntud kui seagripp, on ringluses alates 2009. aastast. Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses, mille alusel võib prognoosida, et käesoleva hooaja gripi raskusaste ja suremus sarnaneb eelmisele hooajale. Enim on ohustatud väikesed lapsed, vanemaealised ja riski rühmadesse kuuluvad inimesed. Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel ühe komponendina ka gripivastases vaktsiinis. Gripi vastu on vaktsineeritud Eestis üksnes 1,6 protsenti elanikkonnast.

Raskekujuline gripp

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 17 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud 48 patsienti, neist 21 ehk 43 protsenti vanusrühmas 0-4.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajanute) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla,  Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Pärnu Haigla andmetel. Nimetatud kolme haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud  gripi tõttu intensiivravi 6 inimest vanuses 35- 91 eluaastat,  kõik kuulusid riskirühmadesse.  Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Terviseametile esitatud andmete järgi on gripi tõttu surnud üks vanemaealine inimene, kellel oli kaasnevaid haigusi.

Haigestumine Euroopa regioonis 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati grippi haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas ja  Maltal, keskmiseks Bulgaarias, Hollandis, Iirimaal, Israelis, Soomes,  Šveitsis,  Põhja-Iirimaal ja Venemaal. Ülejäänud Euroopa regiooni  riikides hinnati haigestumuse intensiivsust veel madalaks, seal hulgas ka Lätis ja Leedus.

Kuidas kaitsta?

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik on tõusuteel, juhib Terviseamet elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitame isegi kergete sümptomite korral püsida kodus. Informeeri oma perearsti oma haigestumisest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel uuesti ühendust perearstiga. Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.

Haigena tööle või kooli minekust tuleks hoiduda. Informeeri kedagi oma lähedastest oma haigestumisest, eriti kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonile 112.

Lapse seisund on raske, kui:

  • lapsel on hingamisraskused
  • lapse nahk on sinakas või hall
  • laps ei joo piisavalt
  • laps oksendab tugevalt või sageli
  • laps ei ärka ega reageeri millelegi
  • laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
  • lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Täiskasvanu seisund on raske, kui:

  • tal on hingamisraskused
  • tal on valu või raskustunne rinnus
  • tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
  • tal esineb tugev ja pidev oksendamine
  • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Gripileviku kõrghooajal soovitame mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Vaata lisaks:

 Soovitused gripihaige koduseks raviks             
 Soovitused tööandjatele
 Soovitused koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele

Individuaalsed kaitsevahendid gripi ohu korral  
Kuidas hoiduda gripist - ECDC soovitused, eesti keeles
Vaktsiinide kohta uuri lisa  Ravimiameti kodulehelt
Milliseid ravimeid kasutada gripi korral? Ravimiameti koduleht
Kuidas hoiduda gripist - eestikeelne plakat

Kuidas pesta käsi