Terviseamet

49. nädal: Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine vähenes taas

49. nädalal (5.- 11.detsember 2011) vähenes 15 protsendi võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustega arsti poole pöördujate arv.  Haigestumise tõttu vajas arsti abi 3368 inimest, neist üle poole olid lapsed. Käesoleva aasta haigestumise näitaja jääb  alla varasemate aastate sama perioodi tavatasemele.

Haigestumine nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka gripitaolistesse haigustesse püsib madalal tasemel. Haigestumised on seotud erinevate respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, eeskätt adeno- ja paragripiviirustega.

Gripiga sarnanevaid haigestumisi registreeriti 49. nädalal 83 korral. Vanusrühmade järgi haigestusid endiselt enam kuni 5 aastased lapsed. Haigestumine vanemealiste (65..+) hulgas on stabiliseerunud, kuid püsib varasemate aastatega võrreldes kõrgemal tasemel.

Terviseamet palub pöörata perearstidel erilist tähelepanu vanemaealistele haigestunutele ning võta eeskätt nendelt proovid gripiviirusele.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) eksperdid on arvamusel, et suure tõenäosusega  ringlevad sel hooajal üheaegselt nii hooajaline A gripi viirus (H3N2) kui ka pandeemiline A gripi viirus (H1N1) ning B-gripiviirused. Milline gripiviiruse tüvi sel hooajal domineerima hakkab, seda eksperdid veel täpselt ei prognoosi.  Praeguseks on olnud Euroopa 54-st laboratoorselt kinnitatud gripiviirusest 39 A ja 15 B-gripiviirused. 28-st alatüpeeritud A-gripiviirusest olid neli pandeemilised A (H1N1) ja 24 hooajalised A (H3N2) gripiviirused.

Viimati oli hooajaline A(H3N2) gripiviirus ringluses 2009.a talvel, mis tõttu võib olla rahvastiku vastupanuvõime selle viiruse vastu nõrgenenud.

Ringlevate gripiviiruste antigeense struktuuri uuringute tulemused näitavad, et uuritud viirused on oma antigeense struktuuri järgi sarnased käesoleval hooajal gripivaktsiinis kasutusel olevatega. 

Sellega seoses tuletab Terviseamet meelde, et just praegu on õige aeg end gripi vastu kaitsta. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. 

Immuniseerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates 6-kuust.

Vaktsineerimine on vastunäidustatud:

·        munavalgu ülitundlikkuse;
·        vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse;
·        ägeda palavikulise haiguse korral.

Kindlasti soovitame vaktsineerimist järgmistele riskirühmadesse kuuluvatele isikutele:

-          65 aastased ja vanemad;
-          isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
-          6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
-          immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
-          rasedad naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodi;
-           hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
-          tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt:)
-          isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.