Terviseamet

16. nädalal hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv langes

16. nädalal (16 - 22.aprill) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3426 haigestunut, neist veidi enam kui pooled olid lapsed. Varasema nädalaga võrreldes  langes haigestumine 11 protsendi võrra.

Haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 255,5.  

Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Haigestumus kasvas ainult Ida-Virumaal  ja Järvamaal, mujal haigestumus kas langes või püsis stabiilsel tasemel.

Grippi ja gripitaolistesse nakkustesse haigestunute arv langes 17,5 protsendi võrra. Grippi haigestumus kasvas vaid vanemaealiste inimeste hulgas. Kuni 15.a laste vanusrühmas haigestumus langes, täiskasvanute seas püsis stabiilsel tasemel. 

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata Eestis madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks.  

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

16. nädalal vähenes gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal kuni 29 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 17 A gripiviirust.

Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega, eraldi tähelepanu tuleb pöörata metapneumoviirusega (MPV) seotud haigestunute arvu kasvule.

Võrdlus ringlevate viiruste osakaalust (15. ja 16.nädal)
%
%

Human metapneumoviirus (hMPV) kuulub Paramyxoviridae viiruste sugukonda. Haiguse kulg varieerub a-sümptomaatilisest vormis kuni bronhiolitiseni. hMPV  põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega: nohust  ja  köhast alates kuni palaviku ja hingamisraskusteni välja.  

Nagu teised hingamisteede viirushaigused levib hMPV piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega.

Esmakordselt isoleeriti viirus 2001 aastal Hollandi teadlase van den Hoogen´i poolt.

Haigestumine Euroopas
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Slovakkias. Ülejäänud riigid hindasid haigestumuse intensiivsust madalaks.