Terviseamet

15. nädalal oli hingamisteede viirusnakkustesse haigestumises väikene tõus

15. nädalal (9-15.aprill) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3853 haigestunut, neist veidi enam kui pooled olid lapsed. Haigestunute hulk kasvas eelneva nädalaga võrreldes 17 protsenti.

100 000 elaniku kohta haigestus eelmisel nädalal keskmiselt 287, nädal varem 245 inimest. Haigestumine kasvas Tallinnas, Harju- ja Lääne-Virumaal, Narvas, Rapla-, Tartu- ja Valgamaal. Teistes maakondades haigestumus kas langes või püsis stabiilsel tasemel.

Grippi ja gripitaolistesse haigustesse haigestumiste arv püsis stabiilsel tasemel. Haigestumus kasvas kõige enam vanemaealiste inimeste hulgas.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata Eestis madalaks, kuid gripi hääbumisest on veel vara rääkida.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Laboratoorse kinnituse said 33 gripiviirust, neist 32 olid A- ja üks B-gripiviirus. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega.

Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris on toimunud väikesed muutused, langema on hakanud gripiviiruste ja RS-viiruste osakaal ning kasvama paragripi- ja adenoviiruste osakaal. 

Ringlevate viiruste osakaalu võrdlus (14. ja 15. nädal)

Haigestumine Euroopas (seisuga 05.04.2012)
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  hinnati aprilli alguses grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Kreekas, Lätis, Rootsis ja Slovakkias. Ülejäänud riigid hindasid haigestumuse intensiivsust madalaks.