Korduvad küsimused

Esita küsimus

Vastuse antud küsimusele annab paljuski Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lõige 1, mis ütleb: „Tööandja on kohustatud nõudma töötajalt enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning saatma töötaja vastavalt
riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule, järgmised isikud:
1) toitu ja joogivett käitlevad töötajad ning oma tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokku puutuvad töötajad, samuti toidu käitlemisruume puhastavad töötajad;
2) õpetajad ja kasvatajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokku puutuvad töötajad;
3) patsiendi, hooldatava või abivajajaga vahetult kokku puutuvad tervishoiu-, hoolekande- ja päästetöötajad;
4) majutusasutuste, ujumis- ja basseiniteenuste ning ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad;
5) ravimite valmistajad, pakkijad ja müüjad;
6) vahistatu või kinnipeetavaga vahetult töökohustuste tõttu kokku puutuvad politsei- ja vanglatöötajad;
7) käesoleva lõike punktides 1–6 loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täienduskoolituses osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad. „
Nakkushaiguste kontrolli teeb perearst või nakkushaigusi raviv eriarst. Selleks tuleb pöörduda nende poole vastava palvega. Enamasti pöördutakse väiksema visiiditasu tõttu perearsti poole. Eriarsti juurde pöördumiseks ei ole saatekiri vajalik. Kontrolli tulemusel täidetava tervisetõendi vormi sätestab Sotsiaalministri 29. jaanuari 2007. a määrus nr 13 „Tervisetõendi vormi kehtestamine tervisekontrolli läbimise kohta nakkushaiguste suhtes”.
Kui tööandja ei nõustu töötajale töötamisele eelnevat tervisekontrolli maksumust kompenseerima, teeb seda töötaja ise. Edaspidised tervisekontrollid, ka eelpool kirjeldatud iga kahe aasta tagune kopsude röntgenuuring, on käsitletavad tervisekontrollidena töötervishoiu ja tööohutuse seaduse tähenduses ning need peaks kompenseerima tööandja.

Antud aspekti reguleerib Eesti seadusandluses Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1” § 3 lõige 6, mis ütleb „Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja § 3 lõike 2 täitmiseks hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.”
Seega tööandja poolse kompensatsiooni suurus on taolistel juhtudel tööandja ja töötaja omavahelise kokkuleppe tulemus. Oleks positiivne, kui antud küsimuses valitseks konkreetne ettevõttesisene kord (määratletud ettevõtte sisekorraeeskirjadega) – kas hüvitatakse kõik prillide hankimisega seotud kulud, teatud % prillide hankimisega seotud kuludest või kulud teatud piirsummani kõigil taolistel juhtudel vms.
Ühest kindlat summat või muud kompensatsioonimehhanismi nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamisel tekkinud kulutuste kompenseerimiseks õigusaktidega hetkel sätestatud ei ole.

Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määruse nr 64 “Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” alusel peab laps viibima iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1–2 korda õues. Kuna lasteasutuse juhataja kontrollib käesolevate nõuete täitmist ja vastutab nende tätmise eest, siis on tema otsustada, kas lapsed viibivad õues üks või kaks korda päevas või peaksid lapsed üldse siseruumidesse jääma, mis meie kliimas võib juhtuda äärmiselt harva.
Iga inimene on kogenud, et madalamate külmakraadide ja tugeva tuule korral tekib külmatunne kiiremini ja on palju tugevam kui tuuleta külma ilma korral. Eriti tähtis on tuule-külma indeksit arvestada ja sellele vastavalt riietuda või üldse mitte ruumidest väljuda väga külmade ilmade korral. Vaata tuule-külma indeksi tabelit.

Vastuseks Teie küsimusele teatan, et ilu- ja isikuteenuste osutamise kohta on sätestatud nõuded sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a. määruses nr 86 “ Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele”.

Vastavalt  rahvatervise seaduse §12 lg 3 on projekti esitamine Terviseameti piirkondlikule talitusele kohustuslik vaid siis, kui seda nõuab kohalik omavalitsus. Omaniku seisukohalt oleks selle esitamine kasulik samm, kuna sellisel juhul kooskõlastatakse projekt juba enne ehitustööde algust ning omanik võib olla kindel, et vähemalt projektis pole vigu, mis hiljem nõuaksid kulukaid parandusi.

Nii koolisöökla kui ka koolipuhveti menüü koostamisel peab lähtuma sotsiaalministri 15.01.2008. a määruses nr 8 „ Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetest. 
Lisaks soovitan tutvuda  teabematerjaliga, mis on avalikustatud Terviseameti kodulehel. Sealt leiate koolipuhveti jaoks soovituslike ja mitte soovituslike toiduainete nimekirjad.

• Vanemad lähevad haige lapsega perearsti juurde, perearst määrab ravi, teeb järelkontrolli ja ütleb, kuna laps võib lasteaeda tagasi minna. Haige lapse vanematele soovitada kontrollida kõiki pereliikmeid;
• Kontrollida üle kõik rühma (soovitavalt ka muude rühmade) lapsed ja nendega suhtlevad isikud;
• Teavitada juhtumist teisi vanemaid;
• Kehtestada lasteaias perioodiline (vähemalt üks kord kuus) täikontroll;
• Lapsele, kes on lasteaiast olnud eemal üle ühe nädala on soovitatav teha lasteaeda taastulekul täikontroll.