Mis on hepatiit?
Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A-, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida.  

Kuidas hepatiidid levivad?
A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel olnud Eestis madal ning enamik haigusjuhtudest on sisse toodud.

A-hepatiit võib edasi kanduda ebapiisavalt kuumtöödeldud toiduga ning mereandidega, toore köögivilja, puuviljaga või salatitega.

B-hepatiit on väga nakkav! Viirus kandub edasi nakatunud inimese vere või kehavedelikega.

• B-hepatiit levib ka verega saastunud esemetega, näiteks tätoveeringute tegemisel, augustamisel, meditsiiniprotseduuride käigus, süstimisel
• B-hepatiidi viirus võib siseneda organismi ka väga väikese nahakriimustuse kaudu. Isegi igapäevaselt kasutatavad tarbeesemed, nagu laenatud hambahari või žilett, võivad nakkust edasi kanda.
• Viiruse levik toimub ka seksuaalkontaktide kaudu või sünnituse käigus nakatunud emalt lapsele.

Kui tõsine haigus on hepatiit?
A-hepatiit lõpeb harva surmaga, kuid haiguse kulg võib olla raske ja vajada pikaajalist haiglaravi või põhjustada haigusnähtude kordumist kuni kuue kuu jooksul.