Terviseamet soovitab enne rannamõnude nautimist pöörata tähelepanu, millised on ametlikud supluskohad, sest nende kohta on olemas veekvaliteedi andmed, need on hooldatud ja korrastatud ning nende üle teostatakse järelevalvet. Osades mitteametlikes kohtades võetakse samuti veeproove, kuid nende kohtade üle järelevalvet ei teostata.

 Avalike supluskohtade vee kvaliteet piirkonniti viimati uuendatud 31.08.2011
 Muude supluskohtade seirepunktid ja vee kvaliteet viimati uuendatud 31.08.2011

 Avalikud supluskohad 2011
Avalikud supluskohad  kaardil (Vali kaardikihid ja seejärel märgi avalikud supluskohad.)

Küsige lisa kohalikult omavalitsuselt

Suplusvee kvaliteedi ning muu info saamiseks või ettepanekute tegemiseks supelranna/supluskoha kohta võib pöörduda supelranna/supluskoha omaniku või valdaja poole (tavaliselt on selleks kohalik omavalitsus).

Ametlikes supluskohtades on supluskoha omanik kohustatud tagama supelranna/supluskoha heakorra ning tegema pidevalt veeanalüüse.

Jälgige ka ise vee puhtust

Vee puhtust on võimalik määrata ka vaatluse abil – puhtuses on põhjust kahelda, kui vees on näha hulk mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga, lähedal on võimalikke reostusallikad – kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jne.

Sinivetikate oht

Soojal suvel tuulevaikse ilmaga võib vees esineda sinivetikate e. tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsenguid. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või oma elutegevuse jooksul mürkaineid – tsüanotoksiine. Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sinivetikaterohke veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu. võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sinivetikaterohke veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu.

Seetõttu mürgituse vältimiseks ei tohiks ujuda vees, kus esineb sinivetikaid, ega tarvitada joogiks, söögi tegemiseks ning saunaveeks. Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda juhul, kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele, vett ei tohiks alla neelata samuti on mürke sisaldav vesi suureks ohuks koduloomadele.

Olenevalt inimese naha tundlikkusest võivad nahaärritusi peale sinivetikate põhjustada ka teised veetaimed ja vetikaliigid ning erinevad mikroorganismid.

Kindlasti peaks vältima suplemist, kui esineb lahtiseid haavu, seda ka siis, kui analüüsid vastavad normidele, sest haavade kaudu võib kergesti nakatuda.