Terviseamet kui pädev asutus joogivee valdkonnas (Rahvatervise seadus § 13¹ lg 1 järgi) saatis teatised Eesti Esindusele Euroopa Liidu juures informatsiooni edastamiseks Euroopa Liidu Keskkonna Peadirektoraadile 25. märtsil 2009 Direktiivi 98/83/EÜ art.9  rakendamiseks joogivee kvaliteedi keemiliste näitajate sisalduste erandite kohta: esimese kolmeaastase perioodi kohta trihalometaanide summa (kiri  nr 1-8.5/4557-1) ja boori suhtes (kiri nr 1-8.5/4557-2) ning teise kolmeaastase perioodi kohta fluoriidi suhtes (kiri nr 1-8.5/4557).

Kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogiveele

Niina Sossulina,
TA peaspetsialist

2002. aasta 1. juunil jõustus sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82, mis sätestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid - " Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid".

Uus määrus asendab standardi EVS 663: 1995 "Joogivesi". Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.

Määrus on kooskõlas EL direktiiviga 98/83EC ja selle täitmise üle  teostab järelevalvet Terviseamet piirkondliku talituse kaudu.

Kavandatud nõudmised laienevad ka joogivee käitlemises kasutavatele joogiveega kokkupuutuvatele seadmetele, vahenditele ja materjalidele, mis peavad eelnevalt olema kooskõlastatud tervisekaitse riiklikus järelevalveasutuses ning ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti.

Selle määruse kohaselt on joogivee käitlejale delegeeritud suured ülesanded ja kohustused.
Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ja muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on tarbijale kättesadav. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama tarbijale teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta. Vee käitleja peab tähelepanu pöörama sellele, et veeallikatest või veetöötlusjaamast pärineva joogivee kvaliteet ei halveneks selle jõudmisel tarbijani, et oleks välditud puhastatud vee taasreostumine jaotusvõrgus.

Joogivee kvaliteedinäitajad
Uues määruses on kolm rühma kvaliteedinäitajaid:

• mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad;
• keemilised kvaliteedinäitajad ja
• organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostus iseloomustavad kvaliteedinäitajad (nn indikaatorid).

Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa esitatud määruses piirsisaldusi.
Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee laboratoorse kontrolli. Joogivee kontrolli tehakse määruses esitatud skeemi järgi. Ühte skeemi nimetatakse tavakontrolliks, teist skeemi süvakontrolliks.

Joogivee laboriuuringuid teevad kõik  Terviseameti laborid.

Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedi ja joogivee töötlemise kohta. Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruse sätestatud kvaliteedinäitajatele.

Tava- ja süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas arvestatakse edastatava joogivee hulga järgi. Mida suurem on edastatava vee hulk, seda rohkem tuleb teha veeproove.
Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist.
Vastavalt joogivee standardile peab vee valdaja praegu kontrollima nii veevõrku juhtiva kui ka võrgus oleva ehk tarbijani jõudva vee kvaliteeti. Kuid 1602 ühisveevärgist teostavad joogivee kvaliteedi enesekontrolli ainult 798 valdajat (50%).

Kontrolli kava
Vee käitleja peab koostama ja käitlemise asukohajärgse tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks. Teenusstandard  "Joogivee kontrolli kava kooskõlastamine"

Kontrolli kavas peab olema esitatud:

• ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus,
• uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovivõtmise kohtade järgi,
• proovivõtmise kohtade arv ja nende asukohad,
• iga kvaliteedinäitaja proovide arv kooskõlastatud ajavahemiku jooksul.

Juhul, kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja kohe:

• uurima joogiveekvaliteedi mittevastavuse põhjusi,
• rakendama vajalikud abinõud ja teavitama sellest tarbijat ning käitlemise asukohajärgset tervisekaitsetalitust (osakond).