Terviseamet

Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele.

Eesti elanikkond on joogiveega hästi varustatud. Kõigis Eesti linnades ja paljudes väikeasulates on joogiveega varustamiseks ühisveevärgid. Terviseameti 2008. aasta andmetel kasutab ligikaudu 84% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest  madalamatest puur- ja salvkaevudest. Riikliku järelevalve all on üle 1200 veevärgi.

Joogivee kvaliteedinäitajad
Vee kvaliteet sõltub suuresti veetekkepiirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest, mistõttu  vee koostis on erinevates põhjaveekihtides ja piirkondades erinev. Vee kvaliteeti võivad halvendada amortiseerunud torustikud ja mahutid, vee vähene liikumine torudes, sagedased veekatkestused, avariid, reostused jpm.
Sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määrusega nr  82 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid„ on määratud joogivee uuringute kord  ning näitajad, mille sisalduse alusel hinnatakse joogivee kvaliteeti.

Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma:
•    mikrobioloogilised,
•    keemilised,
•    indikaatorid.

Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.
Keemiliste näitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen, benseen, boor, elavhõbe, fluoriid, nitraat, pestitsiidid, trihalometaanid jt.

Keemiliste näitajate osas on probleemiks kohati esinev liigne (üle 1,5 mg/l) fluori sisaldus. Mõnedes veevärkides ületab normi ka boor (enamasti on need samad veevärgid, kus esineb ka fluoriidide ületamisi) ning ühes veevärgis (Narva linna veevärgis) liigne trihalometaanide summa sisaldus.

 Fluoriidid
Fluor on meie põhjavee looduslik koostisosa, osades piirkondades on seda aga  rohkem kui teistest (nt. Lääne- ja Pärnumaa). Joogivee fluoriidisisaldusel on oluline mõju inimese tervisele, esmajoones hammaskonna seisundile. Väikestes annustes toimivad fluoriidid kaariest ennetavalt, muutes hambaemaili vastupidavamaks hapetele. Samas on fluoriididel ka mitmeid kahjulikke toimeid, nagu hambafluoroosi, aga ka luustiku fluoroosi näol.

Loe veel:
 Fluoriidid joogivees 2006
 Joogivee liigsest fluoriidisisaldusest tulenev hambafluoroosi risk Eesti elanikel ja soovitused riski vähendamiseks (Tartu ülikool Tervishoiu instituut 2008).

Trihalometaanid
Narva veevärgis on esinenud trihalometaanide ületamisi. Trihalometaanide ületamisi esineb eelkõige suve- ja sügiskuude ajal.  Kõrge orgaanilise aine sisaldusega vee kloreerimise käigus tekivad nii veepuhastusjaamas kui ka veevõrgus jääk-kloorist soovimatud kõrvalproduktid – trihalometaanid (THM). Trihalometaanid (THM) on kloroform, bromoform, ibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. THM puhul on tegemist kantserogeenidega, mis suurendavad vähi riski nendega saastunud vee pikaajalisel tarbimisel.
 Loe edasi 

Indikaatornäitajad:
Vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase – näiteks raud, sulfaat, mangaan, kloriid või muud orgaanilised ained, mis otsest ohtu tervisele ei kujuta.

Põhja-Eestile on probleemiks ka joogivee radioloogilised näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium-Vendi põhjavee kiht. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib ligikaudu 14% Eesti elanikkonnast.

lndikaatornäitajate kohta loe täpsemalt  siit

Radionukliidid joogivees
Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on Eestis aastate jooksul läbi viidud mitmeid põhjalikke uurimistöid. Eesti põhjavee radioaktiivsuse seires ja uuringutes on juhtivat roll olnud  OÜ Eesti Geoloogiakeskusel.  Loe edasi

Loe veel:
 Vastused enamlevinud küsimustele, mis puudutavad radionukliidide sisaldust joogivees.
Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnangu   aruanne ja  lisa 1,  lisa 2,  lisa 3 ja  lisa 4. (2005. a)

Indikaatorite osas mittevastava joogivee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub ainult kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümislubade alusel.